Rahablogi. Kuuülevaade detsember 2020. Aastakokkuvõte 2020.

Ma olen jube sitt planeerija kõiges. 3 last on mul sündinud selliste vahedega, et esimese sünnist viimase täisealiseks saamiseni läheb pool elu ehk 33 aastat 😀

Töö osas samamoodi – kui ma enamuse aastast (julgelt üle 90%) tööd ei tee, siis vana aasta lõpus suudan omale ALATI mingi töö planeerida. Pean silmas siis seda tööd, mis raha sisse toob, mitte majaehitust jm, mis ainult raha välja viib. Igatahes, ilma mingi üllatuseta – nii ka sel aastal 😁 Eile tegin tööd ja täna tegin tööd. No nüüd on tehtud.

Kui detsembri numbrid kõik kenasti tabelisse sain löödud ja pildid postituse jaoks valmis, siis muidugi meenus, et tänase töö tasu 300€ peaks ka veel täna laekuma, seega raha number peaks selle võrra suurem olema. No mis seal ikka, praegu enam ümber ei viitsi teha ja jääb nii nagu on. Mõjutab see nagunii ainult raha osakaalu mingi komakoha võrra.

Eraisikulaenudena sai aasta jooksul (jaanuari lõpust praeguseni) välja antud 51615€, seega aasta eesmärk sai täidetud ja ületatud. Viimased 2 kuud pingutasin selle nimel, aga sellega tegin omale ka ühe karuteene. Detsembri passiivne tulu tegi nii korraliku hüppe, et algav aasta saab päris põnev olema 😬 Eks näis, kas suudan jätkuvalt täita ka teist püstitatud jooksvat eesmärki – et iga järgmise kuu tulu ületaks eelmist.

Uueks aastaks ma muid eesmärke veel ei pane – millalgi jaanuaris vaatan üle vanad eesmärgid ja panen paika uued.

Jätkuvalt püüdlen muidugi selle poole, et kinnisvara saada portfellis poole peale, suurendades laenude, raha ja kasvukonto osakaalu. Mintose halbades laenudes tiksuvat kübet ma põhimõtteliselt ei arvesta ja olen selle korstnasse kirjutanud. Tabelitest veel maha võtnud pole nagu grupeeri, aga uuel aastal ilmselt kraabin maha, sest väärtust sellel pole ja riivab ainult silma.

Aastale tagasi vaadates on mul olnud väga hea aasta. Ma uudiseid ei loe/vaata juba aastaid ja seega üldine negatiivsus mind väga ei kõiguta. Sotsiaalmeedias olen küll aasta jooksul korduvalt puhastust teinud – eemaldanud tuttavaid, kes ühel või teisel moel äärmusesse kalduvad, liigselt igasugust jama jagavad jms. Ka jälgitavate lehtede osas tegin korraliku suurpuhastuse. Puudust olen tundnud sellest, et häid sõpru ei näinud nii palju kui tahaks. Aga mis sitasti, see uuesti, nii et uuel aastal püüan seda parandada.

Soovin kõigile imelist aastavahetust ja külluslikku ja positiivset saabuvat aastat ❤

P.S. Tänu sellele, et aitasin blogijat Appi, ma olen võlglane, on blogi numbrid ka kõrgustes. Ma pole oma blogimist kunagi kuskil reklaaminud ja mu tuttavatest teab sellest ainult mõni üksik. Keegi kunagi soovitas selle rahajuttudesse lisada, aga ma ei näinud sellel vajadust – las kasvab ise 🙂 Aga nüüd elab blogi täitsa oma elu 😀

P.P.S. Ja Murphy seadus toimib laitmatult – just andsin veel ühe laenu ka välja, seega laenude number muutus ka 🤣 Ega’s midagi, uuel aastal võtan mingi päev tabelid ette ja teen korda 😀

Rahablogi. Jõulud. Loll on loll olla 😏

Eile oli meil väiksema seltskonna laenuandjatega jõululõuna. Startisime hommikul, et lõunaks kenasti teise Eesti otsa jõuda.
Aga et kõik ausalt ära rääkida nagu Agu Sihvka, pean ma alustama 3 aasta ja mõne kuu tagusest ajast. Sel ajal ma olin umbes poole peal oma pesamuna rasedusega ja läksime suuremate poistega esmakordselt uude kohalikku restorani sööma. Kõik oli ilus ja tore, kuni koju tagasi jõudsime ja mul avaldus toidumürgitus. Istusin põhimõtteliselt hommikul kella 5ni telefon käes voodis, kaaludes kas jään elama või kutsun kiirabi. Kiirabi ma lõpuks ei kutsunud, aga ütleme nii, et see oli vist mu elu kõige hullem öö.
Nonii. Jõuame tagasi eilse juurde. Tark inimene uuesti samasse ämbrisse ei astuks, eksole? Aga ei! 3-tunnise sõidu järel jõudsime teise Eesti otsa, kohtusime ülejäänud seltskonnaga ja läksime söögikohta. Ja mis mina siis tegin? Tellisin omale eelroaks loomulikult jälle selle kuramuse caesari salati krevettidega, mille pärast ma 3+ aastat tagasi öö läbi hinge vaakusin. Ja oh üllatust! Praad ja tort said vaevu söödud, kui mina jälle suremas olin.
Kirsiks tordil oli muidugi see, et lapsed olid kodus ja mind ootas koos osa seltskonnaga 3-tunnine reis tagasi koju 🙄 Kiire vahelepõikena – koju jõudes oli vanima lapse ainus küsimus mu jutu peale – miks Sa siis jälle seda sõid? Loogiline, onju 🤦‍♀️
Igatahes, tunne oli selline, et sinna ma suren. Õnneks tuli kohalikul võõrustajal kohe mõte, et pressime emosse, küllap nad kuidagi ikka aidata saavad. Sain süsti ja vedasin end vaevaliselt auto tagaistmele, kuigi tunne oli küll selline, et viskaks kiirabi kõrvale parki pikali ja ei liigutaks lillegi enne, kui eluisu tagasi tuleb. Kiirabis öeldi, et mõnele mõjub kiiresti, mõnele tüki aja pärast ja mõnele ei mõju üldse, aga muud neil teha pole. Õnneks minule mõjus, saime umbes kolmandiku teest sõidetud, kui mul eluvaim taastuma hakkas ja tekkis tunne, et võiks lausa vett juua proovida. Võtsin tanklast vett ja keefiri ja viimase veerandi teest teise laenuandja juurest koduni sain ise sõidetud.
Aga loll on loll olla ikkagi – plaanid ürituse, sõidad selleks teise Eesti otsa ja siis keerad ise endale käki 🙄 Mis seal ikka – mis sitasti, see uuesti. Rohkem ma elu sees krevettidega caesari salatit ei telli mitte kusagil.

Rahablogi. Naised. Elu on habras.

Ma olen varem ka kirjutanud neiust, kes pärast tõelist põrgut püüab oma elu joonde saada. Mõned päevad tagasi lugesin ma ta postitust ja lihtsalt nutsin seda lugedes. Võhivõõras inimene, aga sellist olukorda ei sooviks vihavaenlasele ka.

Ma olen oma elus piisavalt vägivalda kogenud – füüsilist, seksuaalset, vaimset. Aga mitte kunagi pole ma olnud olukorras, kus ma tunneks ennast nii lootusetult, et arvaksin, et mu lastel on minuta parem. Vastupidi – mõtlen pidevalt sellest, et oleks mind vaid piisavalt kaua, et nad kõik suureks kasvatada. Mu ema suri veidi peale keskmise lapse sündi vähki, isal on samuti elu jooksul erinevaid kasvajaid olnud, seega arusaadavalt ma muretsen selle pärast. Mul on tehtud küll elukindlustus, aga mu pesamuna sai äsja kolmeseks ja 100 000 eurot ei ole just suur summa kogu eluks.

Öeldakse, et naine võib saada nii palju lapsi, kui ta suudab üksi üles kasvatada. Ideaalis on igal lapsel 2 vanemat, aga reaalsuses tihti üksainus. Minu lastel on samamoodi – vanim poeg on alates mu raseduse algusest minuga üksi olnud. Kahel nooremal on küll teoreetiliselt isa, aga praktikas on kõige noorem olnud sünnist 24/7 minuga ja keskmise osas oli kokkulepe, et iga teine nädalavahetus on isaga. Reaalsuses oli see isa nädalavahetus vist viimati augustis ehk seda tuleb heal juhul 2x aastas.

Jõulud on imede aeg. Kui Sa tahaksid head teha, siis loe Kristi Saare üleskutset ja ehk saad Sinagi aidata kellegi elu veidi paremaks muuta ❤ Mina olen teda jõudumööda aidanud, maksin ära ühe laenu, mis muidu oleks 3x kulukam olnud ja muudan selle pere jõulud veidi rahulikumaks. Kui Sul on võimalik, siis aita ka. Ja märka inimesi oma ümber. Loe Eesti Ekspressis ilmunud lugu (aga mitte vastu ööd, sest unetu öö on kindel). Elu on habras. Vahel aitab ka lihtsalt sellest, et oled olemas.

Rahablogi. Kuuülevaade november 2020. Ja natuke heategevusest saabuva imede aja valguses.

Aeg lausa tormab ja kohe saabki aasta läbi. Maja fassaadi osas pole vihmaste ilmade tõttu kahjuks mingeid muutusi, akende ümbrustest on endiselt vaid üks silikoonitud ja värvimiseni pole üldse jõudnud. Aga ma sain täna põrandakütte tööle, ma olen nii rahul 😀 Mitu nädalat mässamist, aga oli seda väärt, eile sai vannituba ühendatud ja täna hommikuks oli põrand soe, veidi aega tagasi lõpetasin ka köögi ja toa ühendamise, seega õhtuks võiks kõikjal soe põrand olla 😎
Investeeringute osas sai eesmärk väga napilt täidetud, novembri intressitulu ületas oktoobri oma vaid 50€ võrra. Arvasin seda kohe, kuna sai antud mitu kuni pooleaastast laenu, mis intressiarvestusse hakkavad alles uuel aastal panustama.See-eest on aga laenude osakaal portfellis seni suurim, aktiivsete laenude summa pole seni veel nii suur olnudki. Aasta lõpuks ületab väljastatud laenude summa kokku 50000€, seda siis 11 kuuga, sest esimesed laenud andsin 26. jaanuaril.

Möödunud kuusse jäi ka üks heategevuslik projekt, osaliselt panustasin üksi ja koos teiste eraisikulaenude andjatega tegime ka ühe suurema kingituse. Võibolla olete juhtunud lugema ühe naisterahva blogi, kes kasvatab 2 last ja maadleb vägivaldsest suhtest lisaks muule “kaasavaraks” saadud laenukoormaga? Blogi kannab nime Appi, ma olen võlgnik. Igatahes tuli Facebookis üleskutse aidata rahaliselt, et saaks ta kriitilisemad võlad klaaritud ja andsin ka oma panuse. Lisaks sai talle eraldi saadetud söögipoolist, riideid-jalanõusid ja muud vajalikku. Rõõm on lugeda, et kokku tuli märkimisväärne abi ja tubli tahte korral õnnestub tal paari-kolme aastaga oma mineviku luukered likvideerida ja puhtalt lehelt ülesmäge astuda. Soovin talle tuult tiibadesse ja helget saabuvat pühadeaega.