Rahablogi. JĂ”ulud. Loll on loll olla đŸ˜

Eile oli meil vÀiksema seltskonna laenuandjatega jÔululÔuna. Startisime hommikul, et lÔunaks kenasti teise Eesti otsa jÔuda.
Aga et kĂ”ik ausalt Ă€ra rÀÀkida nagu Agu Sihvka, pean ma alustama 3 aasta ja mĂ”ne kuu tagusest ajast. Sel ajal ma olin umbes poole peal oma pesamuna rasedusega ja lĂ€ksime suuremate poistega esmakordselt uude kohalikku restorani sööma. KĂ”ik oli ilus ja tore, kuni koju tagasi jĂ”udsime ja mul avaldus toidumĂŒrgitus. Istusin pĂ”himĂ”tteliselt hommikul kella 5ni telefon kĂ€es voodis, kaaludes kas jÀÀn elama vĂ”i kutsun kiirabi. Kiirabi ma lĂ”puks ei kutsunud, aga ĂŒtleme nii, et see oli vist mu elu kĂ”ige hullem öö.
Nonii. JĂ”uame tagasi eilse juurde. Tark inimene uuesti samasse Ă€mbrisse ei astuks, eksole? Aga ei! 3-tunnise sĂ”idu jĂ€rel jĂ”udsime teise Eesti otsa, kohtusime ĂŒlejÀÀnud seltskonnaga ja lĂ€ksime söögikohta. Ja mis mina siis tegin? Tellisin omale eelroaks loomulikult jĂ€lle selle kuramuse caesari salati krevettidega, mille pĂ€rast ma 3+ aastat tagasi öö lĂ€bi hinge vaakusin. Ja oh ĂŒllatust! Praad ja tort said vaevu söödud, kui mina jĂ€lle suremas olin.
Kirsiks tordil oli muidugi see, et lapsed olid kodus ja mind ootas koos osa seltskonnaga 3-tunnine reis tagasi koju 🙄 Kiire vahelepĂ”ikena – koju jĂ”udes oli vanima lapse ainus kĂŒsimus mu jutu peale – miks Sa siis jĂ€lle seda sĂ”id? Loogiline, onju đŸ€Šâ€â™€ïž
Igatahes, tunne oli selline, et sinna ma suren. Õnneks tuli kohalikul vÔÔrustajal kohe mĂ”te, et pressime emosse, kĂŒllap nad kuidagi ikka aidata saavad. Sain sĂŒsti ja vedasin end vaevaliselt auto tagaistmele, kuigi tunne oli kĂŒll selline, et viskaks kiirabi kĂ”rvale parki pikali ja ei liigutaks lillegi enne, kui eluisu tagasi tuleb. Kiirabis öeldi, et mĂ”nele mĂ”jub kiiresti, mĂ”nele tĂŒki aja pĂ€rast ja mĂ”nele ei mĂ”ju ĂŒldse, aga muud neil teha pole. Õnneks minule mĂ”jus, saime umbes kolmandiku teest sĂ”idetud, kui mul eluvaim taastuma hakkas ja tekkis tunne, et vĂ”iks lausa vett juua proovida. VĂ”tsin tanklast vett ja keefiri ja viimase veerandi teest teise laenuandja juurest koduni sain ise sĂ”idetud.
Aga loll on loll olla ikkagi – plaanid ĂŒrituse, sĂ”idad selleks teise Eesti otsa ja siis keerad ise endale kĂ€ki 🙄 Mis seal ikka – mis sitasti, see uuesti. Rohkem ma elu sees krevettidega caesari salatit ei telli mitte kusagil.

Lisa kommentaar

TÀida nÔutavad vÀljad vÔi kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi vĂ€lja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi vĂ€lja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi vĂ€lja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi vĂ€lja /  Muuda )

Connecting to %s