Rahablogi. Kuuülevaade veebruar 2020

varad_2020_veeb

Kui jaanuari kuuülevaates jõudsin just hõisata, et tööalaselt on natuke rahulikumaks muutunud, siis Murphy seadus toimib laitmatult 🙂 Enam pole üldse aega. Põhitegevuses on tööd ja jooksmist korralikult ja lisaks sain lõpuks ka esimese raamatu tõlkimisse, nii et kus on, sinna tuleb juurde 😀 Aga kes palju teeb, see palju jõuab, seega iga kell parem palju tööd ja palju raha kui vähe tööd ja ei midagi.

Veebruaris väga palju muutusi mu portfellis pole. Suurenenud on eraisikulaenude osakaal ja selle arvelt vähenenud raha osakaal. Numbriliselt vähenenud päris pole, aga kasumi osas vähemalt langes kasvukonto küll, kui aktsiaturud vahepeal pärast viirusepaanikat punasesse läksid. Küll aga on märgatav muutus passiivse tulu osas ja seda positiivses suunas 🙂

passiivne_tulu_2020_veeb

Minu uus varaklass eraisikulaenud – minu võlu ja valu. Nagu eelmises kuuülevaates mainisin, siis saab näha, kas nutta või naerda kogu raha eest. Eks see üks korralik riskibisnes on. Enamik laenuvõtjatest on sellised, kes enam ilmselt SMS-laenu ka ei saaks. Praeguseks olen 2 laenu kirjutanud lootusetuks ja andnud need maksekäsu kiirmenetlusse, eile saadeti võlgnikele makseettepanekud välja. Ülejäänutest osa on kenasti ja tähtaegselt oma laenud tagasi maksnud, osa on maksnud viivitusega ja osadega jagelen – 4 laenu on praegu üle tähtaja ja lisaks on täna veel ühel tähtaeg.

Valdava osa oma sisse pandud rahast olen siiski praeguseks tagasi saanud. Küll aga ei kipu paljudele neist enam uut laenu andma. Õnneks on meil oma väike laenuandjate grupp, kus kogemusi vahetada ja taustauuringut teha – seeläbi on nii mõnigi euro alles jäänud. Eks ma sellega arvestasin kohe, et see on väga suure riskiga investeering. Hetkel hoidun pigem uute laenude andmisest ja jagelen võlglastega. Kui oma sisse pandud raha tagasi olen saanud ja kasumit teeninud, siis selle plaanin küll kindlasti laenudesse reinvesteerida. Laenude tulu veebruaris oli suurem kui terve eelmise aasta passiivne tulu kokku. Ja seda arvestasin ma sealjuures väga konservatiivselt – need, kes viivitasid, nende tasutud summasid arvestasin ainult põhiosana ja intressi arvestan alles siis, kui põhiosa olen tagasi saanud. See on puhtalt mu isikliku arvestuse jaoks, võlamenetluses lähevad loomulikult vastupidi, et kõigepealt viivised-trahvid-intressid ja viimasena alles põhiosa.

Rahablogi. Kuidas läks Facebooki #kogumispäevik grupi 100€ väljakutse

Märtsis kirjutasin postituse selle kohta, et blogija Henry esitas Facebooki populaarses grupis #kogumispäevik väljakutse kõigile soovijaile. Väljakutse seisnes selles, et kõik soovijad investeerivad 1. aprillil 100 eurot enda valitud kohta ja aasta lõpus vaadatakse üle, kes selle summa suurimaks on suutnud kasvatada. Tundus lisaks oma kasulikkusele ka üks mõnus hasartne väljakutse ja loomulikult otsustasin ma selle rõõmuga vastu võtta 😃

Uus aasta on juba 2 nädalat kestnud, seega on paras aeg üle vaadata, kuidas mul see väljakutse läks. Meeldetuletuseks või kes algset postitust lugema ei sattunud, siis võtsin väljakutse vastu lausa viiekordselt ja investeerisin 100 eurot Balti aktsiatesse, Mintos ühisrahastusse, Grupeer ühisrahastusse, Envestio ühisrahastusse ja Fastinvest ühisrahastusse.

31. detsember 2019 seisuga oli minu investeeritud 500 eurost saanud 700.96€ ehk minu väljakutse raames tehtud investeeringute tootlus oli 9 kuuga veidi üle 40%, mis teeb aastase investeeringu tootluseks üle 53%.

Loomulikult ei olnud kõik investeeringud võrdselt head – üks tootis kahjumit, ühest loobusin poole pealt, võtsin raha välja ja jäin nulli ning 3 tootsid kasumit.

Balti aktsiate tulemiks jäi 74.64. Ostsin algul Baltika aktsiaid, siis müüsin need kahjumiga, siis ostsin Silvano aktsiaid ja need on samuti kahjumis. 2 korda sain 3€ dividende ja ühe korra 3€ aktsiakapitali vähendamise eest. Kahjum 25.36€.

Fastinvest. Tundus algul selline enamvähem ok ühisrahastus. Enda jaoks olen ühisrahastuse tootluse alampiiriks pannud 12% aastas ehk 1% kuus. Mingil hetkel juhtusin lugema äärmiselt negatiivset arvustust seoses hulga kahtlaste isikute, tehingute ja taustaga Fastinvest kohta. See jäi kriipima, suvel otsustasin tootluse korstnasse kirjutada ja kasutasin nende tagasiostuvõimalust, jättes selleks ajaks teenitud intressi portaalile ja võtsin raha välja. Tootlus 0, aga selle portaali puhul pidasin õigemaks oma sisetunnet usaldada ja raha alles jätta.

Mintos. Konto seis 31.12.2019 seisuga 143.04. Sealjuures on aga üks suur aga – 122.34 sellest summast on laenud, mis on rohkem kui 60 päeva võlas. Tagasiostugarantiiga, aga kahtlase väärtusega – Aforti laenud, millega kauplemine on suvest lõpetatud, millel on ka täiendav grupi garantii, aga mille osas Mintos loodab kõigepealt tagasi saada portaali poolt investoritele ette makstud summad ja pole seetõttu jõuliselt tagasiostugarantiid nõudma hakanud. Olen Aforti asjadest ka varasemates postitustes kirjutanud. Seega see raha võib, aga ei pruugi mulle tagasi tulla. Ühisrahastuse võlud ja valud 😬

Envestio. Konto seis 31.12.2019 seisuga 200.46. Tänaseks päevaks on see raha mu firma pangakontol. Summa oleks olnud veidi suurem, aga lõpetasin detsembri lõpuks kõik laenud, makstes selle eest trahvi 5% summast ja võtsin raha välja. Vana firma investeeringud oli mul plaanis nagunii lõpetada ja seega see Envestio konto sai tehtud ainult selle väljakutse tarbeks, lisaks tahtsin kontrollida, kuidas väljamaksed tagasiostu korral toimivad. Toimisid laitmatult 🙂 Tootlus 9 kuuga üle 100% ehk üle 133% aastas.

Grupeer. Konto seis 31.12.2019 seisuga rekordiline 282.82€. Kuigi portaali intressid võrreldes Envestio 16-20% projektidega on tagasihoidlikud 10-14%, siis tänu oma tihedatele cashback kampaaniatele ja sarnaselt Envestio portaalile väga lahkele pikaajalisele soovitusprogrammile on võimalik väga kena tootlust teenida 😎 Täpsemalt 182% 9 kuuga ehk üle 243% aastas 😃

Kokkuvõttes jäin eksperimendiga väga kenasti plussi. Suurimaks positiivseks üllatajaks sai minu jaoks Grupeer. Ausalt öeldes ei lootnud neist palju, arvestades suhteliselt keskpärase tootlusega projekte, seega Grupeer ületas kõik ootused.

Envestio ümber on viimasel ajal igasuguseid spekulatsioone, eriti pärast Kuetzal skandaali ilmsiks tulekut. Erinevates gruppides ja blogides on ülepäeviti mingid arutelud. Kahtlustatakse pettust, püramiidskeemi, rahapesu ja mida kõike veel. Jah, vaieldamatult on neil kahtlase väärtusega projekte. Aga lisan siia lõppu ühes FB grupis avaldatud kirja investorile, mis minule jätab positiivse mulje. Ja mitmele erinevale kommentaarile vastuseks lisan ka siia, et Envestio ühisrahastuses on viimase kuu jooksul müügis tavapärasest rohkem projekte, mis näitab, et investorid müüvad oma osalusi, AGA nende müüdavate osade maht on null koma midagi protsenti kogumahust – mis ei anna mingit põhjust paanikaks ja on üsna tavapärane. Mintos järelturg on kordades suurem ja seda ei pea keegi probleemiks.

Rahablogi. Kuuülevaade november ja detsember, 2019. aasta kokkuvõte

Kuna aasta lõpp ja uue algus on läinud suuremalt osalt ehituse tähe all (peaaegu 2 kuud järjestikust ehitamist, mille vahele on mahtunud umbes nädalajagu ehitusvabu päevi), siis on blogi jäänud hetkel vaeslapse ossa. Pühapäeval jõudsin esimese pikema külje voodrilaua alla ja sellega on umbes kolmandik majast kaetud.

Eile pidin laenuks saadud naelapüssi tagastama mõneks ajaks ja plaanisin sel ajal laudu ette koorida nii palju kui jõuan. Aga eile õhtuks oli pesamunal üle 39 palavik ja nii sai sellest nädalast ehitusvaba nädal.

Seega kasutasin täna tema päevaund ja lõin aasta numbrid kokku, et saaks lõpuks kuuülevaated tehtud koos aasta kokkuvõttega.

Aasta jooksul teenisin ~650€ passiivset tulu ja lõviosa sellest moodustas ühisrahastus. Ühisrahastuse pingerida jäi eelmiste kuude sarnaseks: esikohal tootluse poolest Grupeer, teisel kohal Envestio, kolmandal Mintos ja neljandal Estateguru, mille portfelli sulgesin pärast järelturu avanemist ja mille tootluseks jäi lõpuks üle 7%. Konkreetsemad tootlused on näha XIRR arvutustes:

Novembri lõpu varade jaotus oli selline:

Ideaalis näeksin graafikut sellisena, et kinnisvara moodustab 50% varadest, äriühingud 10%, raha 10%, kasvukonto 10%, aktsiad 10% ja 10% jätan hetkel lahtiseks.

Ühisrahastuse osalust hakkan alanud aastal vähendama vastavalt võimalustele. Mintoses on mõned laenuandjad sattunud raskustesse, Crowdestates ilmnes jamasid ja viimasena kerkis üles korralik fopaa seoses Kuetzal ühisrahastusega, kui selgus, et ühe suure laenu taga oli olematu firma ja millele järgnes portaali hiljutine avaldus, et mainekahju osutus liiga suureks ja pannakse uksed kinni.

Aasta lõpu seisuga oli mu varade jaotus järgmine:

Kuidas siis 2019. aasta kokkuvõttes möödus? Üldjoontes oli tegus aasta. Eesmärkidest – 15000€ investeeringuteks otseses mõttes ehk raha teenima ei läinud. Poole aasta pealt panin fookuse raha teenimiselt majaehitusse ja see küll suurendab maja väärtust ehk toob kunagi tulevikus kasu, aga hetkel mitte. Küll aga arvestasin kokku, et varasid on mul tegelikult mitu korda suurem summa kui eesmärgiks pandud 15000€, seega iseenesest jäin aastaga rahule. Majaehitus on mul juba 3.5a hooti käinud ja kui tuhin tuleb, siis suunangi aja, raha ja energia majja.

Ettevõtluse osas lõppes aasta samuti positiivselt. Kui 2018 käive oli 3x väiksem kui 2017, siis 2019 jäi 2017 järel käibelt teiseks. Praegu on samuti mitu aktiivset projekti töös, seega käesoleva aasta algul on ka tegus ja loodetavasti väljendub see ka käibenumbrites kenasti 🙂

Täna sain teise tõlkepäringu raamatu tõlkimiseks. Seekordne raamat kõnetas eelmisest märksa rohkem, aga ei tea, kas see ka tõlkimisse jõuab. Nimelt peaks see juba mai algul juba ilmuma ja pool peaks praeguseks tõlgitud olema. Selgus aga, et tõlge ei kõlba kuskile ja nüüd on kiiremas korras uut vaja. Maht ja aeg on aga sellised, et kui see töösse tuleb, siis pean järgmised 2 kuud iga päev 10 lk tõlkima. See omakorda tähendab, et ehituse jaoks jääb 0 aega, põhitegevuse jaoks nii vähe kui võimalik ja kui keegi lastest haigestuma peaks, siis on kohe tuksis. Natuke hirmus oli seda pakkumist teha sellise arvestusega 😬

Rahablogi. Investeerimine algajale. Investeerimine väikeste summadega.

Oled nõus, et algajale tundub investeerimine nagu raketiteadus? Loed raamatuid, blogisid, foorumeid ja ikka on selline tunne, et ei tea, kust alustada. Jääb mulje nagu investeerimine väikeste summadega on täiesti mõttetu ja selleks, et rahaga raha teha, peaks seda üleliigset raha juba korralik kohvritäis olema. Tuleb tuttav ette?

Tegelikult ei ole investeerimisega alustamiseks miljoneid vaja ega isegi mitte tuhandeid, investeerimist saab alustada ka väga väikeste summadega. Palju lihtsam on igakuiselt ja järjepidevalt midagi investeerida, kui koguda mingi suurem summa alustamiseks, eriti algajal.

Teine asi on see, et ideaalset aega pole olemas. Ükski inimene pole mitte kunagi piisavalt tark ega tea kõike, ükski aeg pole ideaalne ja ükski summa pole kunagi piisav. Tegelikult on küll – investeerimine algajale eeldab esimest sammu. Ehk siis tee otsus alustada ja tee selleks esimesed sammud.

Kust alustada? Väikeste summadega investeerimiseks on mitmeid variante, mina räägin alustuseks kahest – investeerimisfondid ehk ETFid ja ühisrahastus.

ETF on börsil kaubeldav fond, mis järgib mingit konkreetset indeksit, näiteks S&P 500 (USA 500 suurimat firmat). ETFidesse investeerimine on vähem riskantne kui üksikaktsiatesse, kuna 500 suurimast firmast võib küll mõni pankrotti minna, kuid mitte kõik korraga. Majanduslanguses on muidugi ka aktsiaturg languses ja seda nii üksikaktsiate kui investeerimisfondide osas. Lisaks väiksemale riskile on ETFide puhul ka tasud väiksemad – aktsiate ostmisel ja müümisel on alati teenustasu ja selle tasa teenimiseks peab ostetavate ja müüdavate aktsiate kogus olema piisav.

Algaja jaoks on hea võimalus investeerimisega alustamiseks näiteks LHV kasvukonto. Sellel puudub esimesel aastal haldustasu ning kuni 26. eluaastani on see samuti haldustasuta, seega kõige kasulikum on alustada nii noorelt kui võimalik.

Mina tegin umbes aasta tagasi endale ja oma kõigile kolmele lapsele kasvukontod. Väiksem polnud siis veel aastanegi, keskmine oli kuuene ja vanim poeg 14. Tänaseks on pesamuna kasum ligi 10€, keskmisel üle 20€ ja vanimal ligi 50€, kontode väärtused vastavalt ~75€, ~275€ ja üle 620€. Kasum on tekkinud dividendidest ja fondi väärtuse kasvust. Kui täisealiseks saavad, siis otsustavad ise, kas ja kuidas edasi koguvad, loomulikult püüan omalt poolt õiges suunas mõjutada 🙂

Enda kasvukontole lisasin veel mikroinvesteerimise. See tähendab seda, et iga kaardimakse puhul, mida teen, ümardab pank summa järgmise täiseuroni ja kannab vahe päeva lõpus mu kasvukontole. Nii laekub sinna lisaks mu püsikorraldusele ja käsitsi tehtud maksetele veel iga nädal mõned eurod.

Kui tunned, et kasvukonto võiks Sulle sobida, aga jääd millegagi hätta või ei oska fonde valida vms, siis anna julgelt kommentaaris märku – aitan heameelega.

Nagu alguses kirjutasin, siis teine võimalus investeerimiseks väikeste summadega on ühisrahastus. Kuna sel teemal kirjutasin hiljuti, siis ei hakka end kordama, ühisrahastuse ülevaate leiab teemast Millist ühisrahastust valida? Ühisrahastuse osas samamoodi – kui vajad mingis osas abi, siis anna kommentaaris teada.

Head investeerimisega alustamist 🙂 Ja tore oleks kuulda ka Sinu edusammudest – mida otsustasid ja millega alustad?

Rahablogi. Ehitusest, lastest ja Elisa klienditeenindusest.

Täna oli tegus hommikupoolik. OSB pidi 9.30 ja vahel saabuma, seega peale lasteringi hakkasin reikasid seina panema ja 9 plaati jõudsin ka seina panna enne, kui 13ks kooli juurde startisin.

Ma olen seni esimese klassi omale ikka autoga järele läinud, 3x on ajaliselt õnnestunud koos pesamunaga käru ja bussiga vastas käia, et koolilaps saaks bussiga tulekut harjutada ja ise koju tulema hakata. Leppisime siis kokku, et tuleb bussiga, aga ma igaks juhuks jälitan, et õige bussi peale ja pärast õiges peatuses maha saab 🙂

Sai ilusti hakkama ja homsest hakkab ise koju tulema. Hommikul kooli viies võtsime õeplika ka peale ja siis just meenutasin, et viimati sai bussi järel luuratud siis, kui suurem poiss koos õeplikaga esimest korda bussiga tuli. Tookord sain kokku 2 tundi autos passida ja jälitada, sest 2 pead on ikka 2 pead – need hulkurid otsustasid paar peatust varem maha tulla ja külapoodi minna. Ja kooserdasid seal kokku tund aega! Kujutan ette, et ma oleks kodus poissi oodates halliks läinud selle tunniga 😬

Igatahes kolmest igapäevasest lasteringist jääb üks nüüd ära ja mul tuleb selle võrra tund aega juurde – väga õige ajastus, vaja OSB kiiresti seina saada. Eile just raadios ütles, et nädalavahetuseks lubab lund 🙄 Selle nädalaga majatäit kindlasti pandud ei jõua, 88st 9 sain hommikupoole pandud ja paar tk jõuan ehk veel enne sõime minekut.

Aga Elisa klienditeenindus üllatas mind eile positiivselt. Nimelt sain ärikliendihaldurilt kõne, et minu sooduspaketid saavad selle kuu lõpus läbi. Ta küsis, kas soovin uusi piiramatu netiga pakette, millele saan aastaks 30% soodustuse või vanadele veel aastaks 50% soodustust. Viimati sain soodustuse nii, et Tele2 leping oli juba sõlmitud ja siis langetati hinda. Seekord oli märkmikus ka hüüumärgiga võrguvahetus juba kuu lõpus kirjas, aga vist ei lähegi vaja. Esimene kord minu aastatepikkuse kliendikogemuse jooksul, kui firma pakub ise boonuseid. Ise küsides pole neid kunagi saanud ja hinda on aidanud korrigeerida ainult võrguvahetus. Kiidan Elisat, väga positiivne 🙂

Rahablogi. Investeerimine. Millist ühisrahastust valida?

Ühisrahastus on kahtlemata üks hea võimalus, kuidas alustada investeerimist. Põhjuseid selleks on mitmeid – alustada saab väga väikeste summadega, lausa 1€ mõnedel ühisrahastusplatvormidel; enamikel puuduvad investoritele teenustasud, seega raha lisada ja tehinguid teha saab nii tihti kui tahtmist/võimalust on; ühisrahastusplatvormide valik on väga suur; investeeringuid saab kergesti hajutada nii erinevate portaalide, projektide kui osadel juhtudel ka laenukontorite vahel ja mitmetes portaalides on järelturu näol ka lihtne ja kiire võimalus investeeringud vajadusel rahaks teha.

Lisaboonusena on paljudel ühisrahastusportaalidel soovituskoodiga liituvatele uutele investoritele erinevad boonused esimestelt investeeringutelt. Et aga ühisrahastusportaale on tõesti palju, siis võib algajal investoril kergesti tekkida küsimus, kuidas selles valikus orienteeruda ja millist ühisrahastust valida. Toon selles postituses ülevaate nendest, mida ma kasutan koos võimalustega, mida iga portaal pakub – ehk aitab see kellelgi otsustada.

Aga alustan hoopis paarist soovitusest, mida mitte valida.

  • Bondora. Mistahes kujul. Õnnega on koos need investorid, kes sealt kasumiga on suutnud väljuda. Bondora reklaamib aktiivselt oma Go&Grow (Mine & Kasva, aga tegelikult pigem Mine ja Arene) toodet, mis oleks justkui garanteeritud tootlusega, riskivaba ja ülimalt likviidne. Tegelikult on maksimumtootlus ühisrahastuse riske arvestades väga madal (6,75%) ja likviidsus on tagatud ainult seni, kuni leidub uusi reklaami ohvreid ehk neid, kes G&G tootesse investeerivad, sest toote laenuportfell müüakse väljumisel teistele investoritele ja kui uut raha peale ei tule, siis müük ei toimi. Soovitan tungivalt eemale hoida!
  • Mintos Invest&Access. Samalaadne eelnevaga, ainult kõrgema tootlusega.

Ülalnimetatud lahenduste ühiseks nimetuseks on automaatsus, aga sellega investeeritakse kõigesse – peaasjalikult siis halbadesse või hilinenud laenudesse, millesse investorid muidu ei investeeri. EI SOOVITA!!!

Nüüd siis teema juurde ehk millist ühisrahastusportaali valida. Algatuseks tuleb öelda, et enamik ühisrahastusportaale ei ole seni üle elanud ühtegi majanduslangust ega kriisi, kuna see valdkond on niivõrd uus. Seega tuleb endale selgeks teha, et investeerimine on risk ja kuldreegel on, et investeeri ainult seda raha, mida Sa oled valmis kaotama. Mida suurem on tootlus, seda suurem on reeglina ka risk.

Minu isiklik soovitus – ära kunagi investeeri riskantsesse kohta näiteks oma meelerahufondi või muud kindla eesmärgiga kogutavat summat, näiteks sissemakset kodu ostmiseks. Nende jaoks leia pangahoius, mis pakub parimat intressi ja mis on kas tähtajatu või mille tähtaeg Sulle sobib ja on lühike. See raha ei tooda küll suurt kasumit, aga pangahoiused on tagatud summas kuni 100000€ ja ainult nii on tagatud selle kindlal eesmärgil kogutava summa säilimine igal juhul.

Ühisrahastuse valimisel pead kõigepealt endas jõudma otsusele, milline on Su riskitaluvus. Kas tahad ilmtingimata teenida maksimaalset kasu ja oled valmis võtma suurema riski või oled rahul ka sellega, et tootlus on väiksem, kuid risk samuti? Minu enda riskitaluvus on suhteliselt kõrge ja püüan ühisrahastusest võtta maksimumi. Miinimumtootluseks panin enda jaoks kohe alustades paika 12% aastas ehk 1% kuus. Siinkohal toongi ülevaate enda lemmikutest ühisrahastusportaalidest isikliku eelistuse järjekorras.
Mintos ühisrahastus. Kevadel olid lühiajalised laenud intressiga 17% ja see oli mu vaieldamatu lemmik. Vahepeal suvel olid intressid aga väga madalad, nüüd on lühiajalised laenud taas 12% ligi tõusnud, aga võtsin suvest seal pigem kauplemise strateegia – ostan järelturult allahindlusega laene ja müün neid väiksema allahindlusega või omahinnaga edasi. Nii teenin ikka soovitud kõrget tootlust, Mintos näitab ühe firma kohta ligi 30% ja teisel ligi 40% lausa. Täpsed numbrid selguvad järgmine kuu, kui oma XIRR arvutused blogisse kuuülevaatesse jõuan lisada. Soovituskoodiga liitudes boonus 1% esimese kuu investeeringutelt. Suhteliselt likviidne järelturg, aga viimaste kuude jooksul on kahele laenukontorile pandud kauplemise keeld ja üks neist ilmselt teel pankrotti. Minimaalne investeering põhiturul 10€ ja järelturul 1 sent.

Estateguru ühisrahastus. Septembris avati järelturg ja katsetasin selle toimimist. Toimis väga edukalt ja sain vana firma investeeringud kõik väikse kasumiga maha müüdud. Laenud olid mul 12% intressiga. Kuna Estateguru on ainult kinnisvaral põhinev, siis uue firma alt ma sinna esialgu ei investeeri – eelmine majanduslangus näitas, et kinnisvaraarendused jäävad jänni ja ma pole kindel, kas praegu on õige aeg nendesse investeerida. Pigem valin teisi lühiajalisi laene ja kinnisvarasse investeerin otse pärast majanduslangust. Soovituskoodiga liitudes saab uus investor siiski boonust, minimaalne investeering on 50€. Järelturu miinuseks on teenustasu 2% summast.

Selline on minu valik ühisrahastusportaale. Oluline on enda jaoks valida sobiv riskitase ja hajutada oma raha nii erinevate ühisrahastusportaalide kui nende siseselt projektide ja laenude vahel – mida suurem hajutatus, seda väiksem kaotus, kui mõni üksik hapuks läheb.

Rahablogi. Kuuülevaade oktoober 2019

Kuna suurem töö sai eelmisel kuul ära tehtud, siis järgmiste kuuülevaadetega läheb nüüd edaspidi ladusamalt 🙂

Kõigepealt siis varade ülevaade ja mis muutunud on. Lisasin graafikule kinnisvara ja osalused äriühingutes, mida seal varem polnud. Need ükski mulle küll passiivset tulu ei tooda, aga kulu ka mitte ja seetõttu panin neile kui varadele siiski rahalise väärtuse külge.

Raha enda (pangakontod ja sularaha) osakaal on möödunud kuu lõpu seisuga märkimisväärselt vähenenud. Seda põhjusel, et oktoobris läks käima mitu uut projekti mu põhitegevuses, mis omakorda tõid kaasa korraliku reklaamikulu. Kõigi eelduste kohaselt peaks mõned neist juba käesoleval kuul ka lõpule viidud saama, nii et loodetavasti on selle kuu lõpus raha seis märksa parem.

Muutunud on veel see, et graafikust puudub Estateguru. Kuna mul oli nagunii plaanis vana firma alt kõik investeeringud uue alla kolida, siis kasutasin juhust Estateguru uue funktsiooni järelturu proovimiseks ja sain kõik laenud väikse kasumiga maha müüdud. Hetkel uue firma alt sinna raha ei panusta, kuna intressid pole just atraktiivseimad ja mujal teenib see raha paremat tootlust.

Ühisrahastuse passiivse tulu jaotus oluliselt muutunud ei ole – ca 2/3 sellest pärineb soovitusboonustest, eelkõige Envestio ja Grupeer ühisrahastustest, kus nagu ka varem olen kirjutanud, on konkurentsitult parimad soovitusprogrammid lisatuluga lausa esimesed 9 kuud. Kui alles alustad investeerimist, siis kasuta kindlasti neid soovituslinke, et maksimaalset kasu saada. Grupeer pakub veel kuni novembri keskpaigani uutele investoritele lausa 1% investeeringutelt tagasi, mis teeb esimese kuu investeeringute tootluse kahekordseks.

Nagu juba eelmine kord mainisin, siis Mintos on hetkel tahaplaanile jäänud. Seal ei ole intressid hetkel väga atraktiivsed ja järelturult midagi väga atraktiivset ka soodsalt ei leia. Seetõttu ma hetkel Mintosesse väga oma aega ja energiat ei kuluta.

Passiivne tulu aasta algusest on oktoobri lõpu seisuga 533 eurot, mis teeb keskmiseks 53 eurot kuus. Kuude lõikes on erinevused küll suured, aga esimese aasta ja väikeste summadega investeerimise kohta täitsa arvestatav tulu.

Muus osas on kõik enamvähem endine – põhitegevus on oodatult aktiivne ja õnneks tõotab mitu projekti lähiajal ka tulemusi tuua. Lisaks tegin vahepeal ühe proovitõlke ühele kirjastusele ja ootan nüüd tagasisidet – loodetavasti tuleb see positiivne ja õnnestub mingi äge raamat tõlkimisse võtta. Tõlkimisega olen tegelenud päris pikalt, kunagi oli see aastaid mu põhitegevuseks, siis aga ammendas end ja viimastel aastatel olen vaid minimaalselt sellega tegelenud. Nüüd aga tuli tunne, et ühe hea loetava ja hariva raamatu võiks ette võtta küll. Nagunii niisama lugemiseks eriti aega ei jää, siis oleks meeldiv kasulikuga ühendatud 😉 Elame-näeme 😎