Rahablogi. Kuidas kriisis ellu jääda? Kuuülevaade märts 2020.

Hullumeelne aeg, kas pole? Uskumatult palju on kuu ajaga muutunud. Kodust on saanud kodukool-lasteaed-hullumaja. Proovisin kodukontori ka sinna mahutada, aga no ei õnnestunud kuidagi ja nii muundus kodukontor autokontoriks.

Kuigi lasteaeda hoiti pärast koolide sulgemist veel nädal aega lahti ühe rühmaga, siis mõistagi jäid kõik lapsed pärast eriolukorra välja kuulutamist koju ja ma ise ka. Esimesed 2 nädalat olid täielik hullumaja. Kui suuremate kooliasjad sai läbi häda õhtuks tehtud (1.klassi omal oli 10-13 asja päevas!), siis minu tööaega mahtus esimese 2 nädala peale tund-poolteist päeva kohta. Pesamuna teatas läpakat nähes kategooriliselt: emme tööd ei! Ja nii jäi mu ainsaks tööajaks tema napp päevauni.

Kui mõni aeg tagasi rõõmustasin, et võtsin ägeda raamatu tõlkimisse, siis täna ei jõua ennast ära kiruda. Rohkem puusse pole võimalik ajastusega panna, aga noh, kes midagi sellist oleks eales osanud ette näha? Tõlkimise pakkumist tehes arvestasin töömahuks 5 arvestuslikku lehekülge ja 2 nädalat lisaks koolivaheaegadele mõeldes. 8 nädalat sellest on kulunud, 5 järgi ja mul on jämedalt pool raamatust tõlgitud. 🙄

Kuna näha oli esimese kahe vabatahtliku karantiini nädalaga, et iseregulatsioon ei toimi ja minu töö jääb tegemata, siis kolmandast nädalast jagasime päeva lastega pooleks. Esimene pool päevast kodukool-lasteaed ja teine minu tööpäev. Seega viimased 2 nädalat olen hiljemalt kell 13 läpaka kaenlasse võtnud, kilomeeter kodust auto ära parkinud ja autos tõlkinud, kuni endal jaksu ja/või läpakal akut jagub. Planeeritud graafikusse pole küll veel jõudnud, aga igatahes on seis kõvasti lootustandvam kui paar nädalat tagasi.

Põhitegevuse osas on mul täielik vaikus. Poolikud projektid jäid eriolukorra tulekuga kõik seisma ja viimane töine tulu oli veebruari algul. Ainus sissetulek on hetkel eraisikulaenud. Nendega on endiselt kõvasti vaeva – paljud viivitavad ja jäävad võlgu.

Aga siiski on neist nii palju kasu, et märtsi arved said laenuintressidest makstud ja pool söögikulu ka. Seega kui hästi läheb, siis võiks aprillis eeldada, et olen finantsvabaduse saavutanud – hetkeseisu vaadates peaks aprilli laenuintressid ilusti katma kõik mu püsikulud, arved ja söögi. Passiivne tulu on muidugi palju öeldud selle tulu kohta 😁 Tegelikult nõuab see pidevat aktiivset tegevust ja pooltel laenuvõtjatel tuleb igapäevaselt seljas elada, et oma raha tagasi saada. Aga samas on see hetkel mu tulusaim investeering.

Veebruari osas olin ühe valearvestuse teinud, millele raamatupidaja märtsis tähelepanu juhtis ja märtsi graafikul sai veebruari intresside summa parandatud.

Muude investeeringute osas teen ka mõned muutused, ühisrahastusest hakkan väljuma nii, kuidas rahad vabanevad. Grupeer on hetkel lahtine – väga palju küsimärke ja tundub, et tegu võib olla pettusega. Igatahes on sotsiaalmeedias ja blogides palju postitusi, mis Grupeeri samasse patta pannud Kuetzali ja Envestioga. Saab näha. Soovituslinkide lehelt võtan nad maha. Mintoses on ka igasuguseid negatiivseid märke – järjest enam laenukontoreid satub põhjusel või teisel raskustesse, ootel maksete summad ja viivitused kasvavad jne. Mintos ise kehtestas teenustasu järelturul müümisele ja see sai mulle otsustavaks, et võtan rahad välja.

Aktsiad tasapisi juba langevad, aga mitte veel piisavalt, et ostma hakata. Ootan paremaid hindu ja samamoodi jälgin kinnisvara. Muid plaane hetkel polegi. Püüan raamatu tõlgitud saada ja ootan pikisilmi seda aega, millal see hullus läbi saab. Püsige kodus, küsige terved ja olge hoitud

Rahablogi. Kuuülevaade jaanuar 2020. Uus aasta, uued suunad.

Seekord olen eriti usin olnud ja kuuülevaade saab erinevalt viimastest kuudest tehtud varakult 🙂 Aasta on alanud tormiliselt. Aasta alguses helistas mu parim klient ja ütles, et tal on mulle üks hea diil pakkuda. Head kliendid ja head diilid mulle meeldivad, nii saime temaga kokku, kohvitasime ja leppisime üksikasjad kokku. Selle tulemusena on minu varade seis jaanuari lõpus hoopis erinev sellest, mis ta oli kuu aega tagasi 😃Suurim erinevus torkab pildil ka kohe suurelt silma – kinnisvara 🙂 Mu uue firma bilansis on nüüd veidi üle 30 hektari maad Saaremaal. Kirja läks ta lepingus kajastatud soetusmaksumuses ja eesmärgiks on kapitali kasv – 6 suuremat kinnistut saavad detailplaneeringu abil pisemaks ja seejärel müüki. Teine suur muutus on üks minu jaoks päris uus varaklass – lühiajalised laenud eraisikutele. Risk on suur, aga eeldatav tootlussamuti – välja läks 7 laenu intressiga alates ca 100% kuni üle 1200% aastas, sõltuvalt summast ja tähtajast. Lühim laen 3 nädalat, pikim 4 kuud. Ühisrahastuses on samuti muutused. Pärast kliendi ideed kuu alguses vajasin vahendeid juurde ja seega likvideerisin Envestio portfelli ja võtsin mõlema firma raha välja. Tundub, et mul vedas ajastusega, sest veidi peale seda on portaal orbiidilt kadunud. Passiivne tulu oli veidi üle 40€. Järgmisel kuul on see summa loodetavasti märksa ilusam 🙂 Sõbrantsile just ütlesin, et veebruaris saan kas täie raha eest naerda või nutta – eks need eraisikulaenud üks suur risk ole 😬 Blogi on täitsa oma elu hakanud elama ja liigub sammhaaval edasi 🙂 Kui eelmise aasta alla 10 kuuga oli üle 1600 vaatamise, siis jaanuaris on neid juba üle kolmandiku sellest ehk 615.

Rahablogi. Mis toimub ühisrahastuses?

Hirmul on suured silmad. Viimastel päevadel on näha, kuidas mitte millestki võib tekkida selline lumepalliefekt, mis hakkab kaasa kiskuma kõiki asjaosalisi üksteise järel ja viib kokkuvõttes kõik põhja.

Detsembris sai asi alguse sellest, et Kuetzal ühisrahastuse legitiimsus muutus küsitavaks – selgus, et mitmed laenuprojektid olid välja mõeldud ja portaal sai pettuse kahtlustuse.

Järgmisena hakkas erinevates Facebooki gruppides levima sama info Envestio portaali kohta. Kahtlustati pettust ja tekitati paanikat. Selle tulemusena hakkasid investorid massiliselt oma raha välja võtma. Envestio facebooki lehel avaldati sel nädalal teade, et lisaks massilisele raha välja võtmisele on portaal sattunud häkkerite rünnaku ohvriks. Peale seda on Envestio veebileht maas olnud. Erinevatel andmetel on Envestio viimased ülekanded investoritele toimunud 16. jaanuaril.

Seejärel teatasid Monethera ja Wisefund ühisrahastusportaalid, et seoses massiliselt suurenenud ennetähtaegsete tagasiostude ja raha välja võtmisega katkestavad nad tagasiostud.

Facebooki gruppides tulevad järjest uued postitused samadel teemadel – kas keegi on raha kätte saanud, vastuseid, mida ette võtta jne. Investeerimise esimene kuldreegel on see, et investeeri ainult seda raha, mida oled valmis kaotama. Teiseks mida suurem on tootlus, seda suurem risk. Kolmandaks, nagu viimaste päevade põhjal näha, suudab paanika iga ettevõtte põhja ajada. Ühisrahastusportaal võib olla täiesti seaduslik kõikide reaalsete projektidega, aga kui paanika tulemusel soovivad sajad või tuhanded investorid korraga oma raha välja võtta, siis ei ole ühelgi portaalil piisavaid vahendeid seda kinni maksta.
Mida sellest kõigest arvata? Loomulikult ei ole ühegi portaali suhtes asi selge enne, kui ametlik uurimine on andnud vastuse. Isiklikult kaldun arvama, et praeguse olukorra on suuremas osas põhjustanud paanika. On näha, et inimesed, kes selliseid postitusi algatavad, on pigem verivärsked investorid. Jah, on ka üksikuid kogenud investoreid, kes ühe või teise portaali suhtes on oma ohumärke jaganud ja soovitanud eemale hoida. Aga suurema osa paanikast tekitavad siiski need, kes on alles alustanud, oma esimese raha kuskile pannud ja nüüd rapsivad edasi-tagasi, teadmata, mida ette võtta.

Rahablogi. Kuidas läks Facebooki #kogumispäevik grupi 100€ väljakutse

Märtsis kirjutasin postituse selle kohta, et blogija Henry esitas Facebooki populaarses grupis #kogumispäevik väljakutse kõigile soovijaile. Väljakutse seisnes selles, et kõik soovijad investeerivad 1. aprillil 100 eurot enda valitud kohta ja aasta lõpus vaadatakse üle, kes selle summa suurimaks on suutnud kasvatada. Tundus lisaks oma kasulikkusele ka üks mõnus hasartne väljakutse ja loomulikult otsustasin ma selle rõõmuga vastu võtta 😃

Uus aasta on juba 2 nädalat kestnud, seega on paras aeg üle vaadata, kuidas mul see väljakutse läks. Meeldetuletuseks või kes algset postitust lugema ei sattunud, siis võtsin väljakutse vastu lausa viiekordselt ja investeerisin 100 eurot Balti aktsiatesse, Mintos ühisrahastusse, Grupeer ühisrahastusse, Envestio ühisrahastusse ja Fastinvest ühisrahastusse.

31. detsember 2019 seisuga oli minu investeeritud 500 eurost saanud 700.96€ ehk minu väljakutse raames tehtud investeeringute tootlus oli 9 kuuga veidi üle 40%, mis teeb aastase investeeringu tootluseks üle 53%.

Loomulikult ei olnud kõik investeeringud võrdselt head – üks tootis kahjumit, ühest loobusin poole pealt, võtsin raha välja ja jäin nulli ning 3 tootsid kasumit.

Balti aktsiate tulemiks jäi 74.64. Ostsin algul Baltika aktsiaid, siis müüsin need kahjumiga, siis ostsin Silvano aktsiaid ja need on samuti kahjumis. 2 korda sain 3€ dividende ja ühe korra 3€ aktsiakapitali vähendamise eest. Kahjum 25.36€.

Fastinvest. Tundus algul selline enamvähem ok ühisrahastus. Enda jaoks olen ühisrahastuse tootluse alampiiriks pannud 12% aastas ehk 1% kuus. Mingil hetkel juhtusin lugema äärmiselt negatiivset arvustust seoses hulga kahtlaste isikute, tehingute ja taustaga Fastinvest kohta. See jäi kriipima, suvel otsustasin tootluse korstnasse kirjutada ja kasutasin nende tagasiostuvõimalust, jättes selleks ajaks teenitud intressi portaalile ja võtsin raha välja. Tootlus 0, aga selle portaali puhul pidasin õigemaks oma sisetunnet usaldada ja raha alles jätta.

Mintos. Konto seis 31.12.2019 seisuga 143.04. Sealjuures on aga üks suur aga – 122.34 sellest summast on laenud, mis on rohkem kui 60 päeva võlas. Tagasiostugarantiiga, aga kahtlase väärtusega – Aforti laenud, millega kauplemine on suvest lõpetatud, millel on ka täiendav grupi garantii, aga mille osas Mintos loodab kõigepealt tagasi saada portaali poolt investoritele ette makstud summad ja pole seetõttu jõuliselt tagasiostugarantiid nõudma hakanud. Olen Aforti asjadest ka varasemates postitustes kirjutanud. Seega see raha võib, aga ei pruugi mulle tagasi tulla. Ühisrahastuse võlud ja valud 😬

Envestio. Konto seis 31.12.2019 seisuga 200.46. Tänaseks päevaks on see raha mu firma pangakontol. Summa oleks olnud veidi suurem, aga lõpetasin detsembri lõpuks kõik laenud, makstes selle eest trahvi 5% summast ja võtsin raha välja. Vana firma investeeringud oli mul plaanis nagunii lõpetada ja seega see Envestio konto sai tehtud ainult selle väljakutse tarbeks, lisaks tahtsin kontrollida, kuidas väljamaksed tagasiostu korral toimivad. Toimisid laitmatult 🙂 Tootlus 9 kuuga üle 100% ehk üle 133% aastas.

Grupeer. Konto seis 31.12.2019 seisuga rekordiline 282.82€. Kuigi portaali intressid võrreldes Envestio 16-20% projektidega on tagasihoidlikud 10-14%, siis tänu oma tihedatele cashback kampaaniatele ja sarnaselt Envestio portaalile väga lahkele pikaajalisele soovitusprogrammile on võimalik väga kena tootlust teenida 😎 Täpsemalt 182% 9 kuuga ehk üle 243% aastas 😃

Kokkuvõttes jäin eksperimendiga väga kenasti plussi. Suurimaks positiivseks üllatajaks sai minu jaoks Grupeer. Ausalt öeldes ei lootnud neist palju, arvestades suhteliselt keskpärase tootlusega projekte, seega Grupeer ületas kõik ootused.

Envestio ümber on viimasel ajal igasuguseid spekulatsioone, eriti pärast Kuetzal skandaali ilmsiks tulekut. Erinevates gruppides ja blogides on ülepäeviti mingid arutelud. Kahtlustatakse pettust, püramiidskeemi, rahapesu ja mida kõike veel. Jah, vaieldamatult on neil kahtlase väärtusega projekte. Aga lisan siia lõppu ühes FB grupis avaldatud kirja investorile, mis minule jätab positiivse mulje. Ja mitmele erinevale kommentaarile vastuseks lisan ka siia, et Envestio ühisrahastuses on viimase kuu jooksul müügis tavapärasest rohkem projekte, mis näitab, et investorid müüvad oma osalusi, AGA nende müüdavate osade maht on null koma midagi protsenti kogumahust – mis ei anna mingit põhjust paanikaks ja on üsna tavapärane. Mintos järelturg on kordades suurem ja seda ei pea keegi probleemiks.

Rahablogi. Kuuülevaade november ja detsember, 2019. aasta kokkuvõte

Kuna aasta lõpp ja uue algus on läinud suuremalt osalt ehituse tähe all (peaaegu 2 kuud järjestikust ehitamist, mille vahele on mahtunud umbes nädalajagu ehitusvabu päevi), siis on blogi jäänud hetkel vaeslapse ossa. Pühapäeval jõudsin esimese pikema külje voodrilaua alla ja sellega on umbes kolmandik majast kaetud.

Eile pidin laenuks saadud naelapüssi tagastama mõneks ajaks ja plaanisin sel ajal laudu ette koorida nii palju kui jõuan. Aga eile õhtuks oli pesamunal üle 39 palavik ja nii sai sellest nädalast ehitusvaba nädal.

Seega kasutasin täna tema päevaund ja lõin aasta numbrid kokku, et saaks lõpuks kuuülevaated tehtud koos aasta kokkuvõttega.

Aasta jooksul teenisin ~650€ passiivset tulu ja lõviosa sellest moodustas ühisrahastus. Ühisrahastuse pingerida jäi eelmiste kuude sarnaseks: esikohal tootluse poolest Grupeer, teisel kohal Envestio, kolmandal Mintos ja neljandal Estateguru, mille portfelli sulgesin pärast järelturu avanemist ja mille tootluseks jäi lõpuks üle 7%. Konkreetsemad tootlused on näha XIRR arvutustes:

Novembri lõpu varade jaotus oli selline:

Ideaalis näeksin graafikut sellisena, et kinnisvara moodustab 50% varadest, äriühingud 10%, raha 10%, kasvukonto 10%, aktsiad 10% ja 10% jätan hetkel lahtiseks.

Ühisrahastuse osalust hakkan alanud aastal vähendama vastavalt võimalustele. Mintoses on mõned laenuandjad sattunud raskustesse, Crowdestates ilmnes jamasid ja viimasena kerkis üles korralik fopaa seoses Kuetzal ühisrahastusega, kui selgus, et ühe suure laenu taga oli olematu firma ja millele järgnes portaali hiljutine avaldus, et mainekahju osutus liiga suureks ja pannakse uksed kinni.

Aasta lõpu seisuga oli mu varade jaotus järgmine:

Kuidas siis 2019. aasta kokkuvõttes möödus? Üldjoontes oli tegus aasta. Eesmärkidest – 15000€ investeeringuteks otseses mõttes ehk raha teenima ei läinud. Poole aasta pealt panin fookuse raha teenimiselt majaehitusse ja see küll suurendab maja väärtust ehk toob kunagi tulevikus kasu, aga hetkel mitte. Küll aga arvestasin kokku, et varasid on mul tegelikult mitu korda suurem summa kui eesmärgiks pandud 15000€, seega iseenesest jäin aastaga rahule. Majaehitus on mul juba 3.5a hooti käinud ja kui tuhin tuleb, siis suunangi aja, raha ja energia majja.

Ettevõtluse osas lõppes aasta samuti positiivselt. Kui 2018 käive oli 3x väiksem kui 2017, siis 2019 jäi 2017 järel käibelt teiseks. Praegu on samuti mitu aktiivset projekti töös, seega käesoleva aasta algul on ka tegus ja loodetavasti väljendub see ka käibenumbrites kenasti 🙂

Täna sain teise tõlkepäringu raamatu tõlkimiseks. Seekordne raamat kõnetas eelmisest märksa rohkem, aga ei tea, kas see ka tõlkimisse jõuab. Nimelt peaks see juba mai algul juba ilmuma ja pool peaks praeguseks tõlgitud olema. Selgus aga, et tõlge ei kõlba kuskile ja nüüd on kiiremas korras uut vaja. Maht ja aeg on aga sellised, et kui see töösse tuleb, siis pean järgmised 2 kuud iga päev 10 lk tõlkima. See omakorda tähendab, et ehituse jaoks jääb 0 aega, põhitegevuse jaoks nii vähe kui võimalik ja kui keegi lastest haigestuma peaks, siis on kohe tuksis. Natuke hirmus oli seda pakkumist teha sellise arvestusega 😬

Rahablogi. Investeerimine algajale. Investeerimine väikeste summadega.

Oled nõus, et algajale tundub investeerimine nagu raketiteadus? Loed raamatuid, blogisid, foorumeid ja ikka on selline tunne, et ei tea, kust alustada. Jääb mulje nagu investeerimine väikeste summadega on täiesti mõttetu ja selleks, et rahaga raha teha, peaks seda üleliigset raha juba korralik kohvritäis olema. Tuleb tuttav ette?

Tegelikult ei ole investeerimisega alustamiseks miljoneid vaja ega isegi mitte tuhandeid, investeerimist saab alustada ka väga väikeste summadega. Palju lihtsam on igakuiselt ja järjepidevalt midagi investeerida, kui koguda mingi suurem summa alustamiseks, eriti algajal.

Teine asi on see, et ideaalset aega pole olemas. Ükski inimene pole mitte kunagi piisavalt tark ega tea kõike, ükski aeg pole ideaalne ja ükski summa pole kunagi piisav. Tegelikult on küll – investeerimine algajale eeldab esimest sammu. Ehk siis tee otsus alustada ja tee selleks esimesed sammud.

Kust alustada? Väikeste summadega investeerimiseks on mitmeid variante, mina räägin alustuseks kahest – investeerimisfondid ehk ETFid ja ühisrahastus.

ETF on börsil kaubeldav fond, mis järgib mingit konkreetset indeksit, näiteks S&P 500 (USA 500 suurimat firmat). ETFidesse investeerimine on vähem riskantne kui üksikaktsiatesse, kuna 500 suurimast firmast võib küll mõni pankrotti minna, kuid mitte kõik korraga. Majanduslanguses on muidugi ka aktsiaturg languses ja seda nii üksikaktsiate kui investeerimisfondide osas. Lisaks väiksemale riskile on ETFide puhul ka tasud väiksemad – aktsiate ostmisel ja müümisel on alati teenustasu ja selle tasa teenimiseks peab ostetavate ja müüdavate aktsiate kogus olema piisav.

Algaja jaoks on hea võimalus investeerimisega alustamiseks näiteks LHV kasvukonto. Sellel puudub esimesel aastal haldustasu ning kuni 26. eluaastani on see samuti haldustasuta, seega kõige kasulikum on alustada nii noorelt kui võimalik.

Mina tegin umbes aasta tagasi endale ja oma kõigile kolmele lapsele kasvukontod. Väiksem polnud siis veel aastanegi, keskmine oli kuuene ja vanim poeg 14. Tänaseks on pesamuna kasum ligi 10€, keskmisel üle 20€ ja vanimal ligi 50€, kontode väärtused vastavalt ~75€, ~275€ ja üle 620€. Kasum on tekkinud dividendidest ja fondi väärtuse kasvust. Kui täisealiseks saavad, siis otsustavad ise, kas ja kuidas edasi koguvad, loomulikult püüan omalt poolt õiges suunas mõjutada 🙂

Enda kasvukontole lisasin veel mikroinvesteerimise. See tähendab seda, et iga kaardimakse puhul, mida teen, ümardab pank summa järgmise täiseuroni ja kannab vahe päeva lõpus mu kasvukontole. Nii laekub sinna lisaks mu püsikorraldusele ja käsitsi tehtud maksetele veel iga nädal mõned eurod.

Kui tunned, et kasvukonto võiks Sulle sobida, aga jääd millegagi hätta või ei oska fonde valida vms, siis anna julgelt kommentaaris märku – aitan heameelega.

Nagu alguses kirjutasin, siis teine võimalus investeerimiseks väikeste summadega on ühisrahastus. Kuna sel teemal kirjutasin hiljuti, siis ei hakka end kordama, ühisrahastuse ülevaate leiab teemast Millist ühisrahastust valida? Ühisrahastuse osas samamoodi – kui vajad mingis osas abi, siis anna kommentaaris teada.

Head investeerimisega alustamist 🙂 Ja tore oleks kuulda ka Sinu edusammudest – mida otsustasid ja millega alustad?

Rahablogi. Investeerimine. Millist ühisrahastust valida?

Ühisrahastus on kahtlemata üks hea võimalus, kuidas alustada investeerimist. Põhjuseid selleks on mitmeid – alustada saab väga väikeste summadega, lausa 1€ mõnedel ühisrahastusplatvormidel; enamikel puuduvad investoritele teenustasud, seega raha lisada ja tehinguid teha saab nii tihti kui tahtmist/võimalust on; ühisrahastusplatvormide valik on väga suur; investeeringuid saab kergesti hajutada nii erinevate portaalide, projektide kui osadel juhtudel ka laenukontorite vahel ja mitmetes portaalides on järelturu näol ka lihtne ja kiire võimalus investeeringud vajadusel rahaks teha.

Lisaboonusena on paljudel ühisrahastusportaalidel soovituskoodiga liituvatele uutele investoritele erinevad boonused esimestelt investeeringutelt. Et aga ühisrahastusportaale on tõesti palju, siis võib algajal investoril kergesti tekkida küsimus, kuidas selles valikus orienteeruda ja millist ühisrahastust valida. Toon selles postituses ülevaate nendest, mida ma kasutan koos võimalustega, mida iga portaal pakub – ehk aitab see kellelgi otsustada.

Aga alustan hoopis paarist soovitusest, mida mitte valida.

  • Bondora. Mistahes kujul. Õnnega on koos need investorid, kes sealt kasumiga on suutnud väljuda. Bondora reklaamib aktiivselt oma Go&Grow (Mine & Kasva, aga tegelikult pigem Mine ja Arene) toodet, mis oleks justkui garanteeritud tootlusega, riskivaba ja ülimalt likviidne. Tegelikult on maksimumtootlus ühisrahastuse riske arvestades väga madal (6,75%) ja likviidsus on tagatud ainult seni, kuni leidub uusi reklaami ohvreid ehk neid, kes G&G tootesse investeerivad, sest toote laenuportfell müüakse väljumisel teistele investoritele ja kui uut raha peale ei tule, siis müük ei toimi. Soovitan tungivalt eemale hoida!
  • Mintos Invest&Access. Samalaadne eelnevaga, ainult kõrgema tootlusega.

Ülalnimetatud lahenduste ühiseks nimetuseks on automaatsus, aga sellega investeeritakse kõigesse – peaasjalikult siis halbadesse või hilinenud laenudesse, millesse investorid muidu ei investeeri. EI SOOVITA!!!

Nüüd siis teema juurde ehk millist ühisrahastusportaali valida. Algatuseks tuleb öelda, et enamik ühisrahastusportaale ei ole seni üle elanud ühtegi majanduslangust ega kriisi, kuna see valdkond on niivõrd uus. Seega tuleb endale selgeks teha, et investeerimine on risk ja kuldreegel on, et investeeri ainult seda raha, mida Sa oled valmis kaotama. Mida suurem on tootlus, seda suurem on reeglina ka risk.

Minu isiklik soovitus – ära kunagi investeeri riskantsesse kohta näiteks oma meelerahufondi või muud kindla eesmärgiga kogutavat summat, näiteks sissemakset kodu ostmiseks. Nende jaoks leia pangahoius, mis pakub parimat intressi ja mis on kas tähtajatu või mille tähtaeg Sulle sobib ja on lühike. See raha ei tooda küll suurt kasumit, aga pangahoiused on tagatud summas kuni 100000€ ja ainult nii on tagatud selle kindlal eesmärgil kogutava summa säilimine igal juhul.

Ühisrahastuse valimisel pead kõigepealt endas jõudma otsusele, milline on Su riskitaluvus. Kas tahad ilmtingimata teenida maksimaalset kasu ja oled valmis võtma suurema riski või oled rahul ka sellega, et tootlus on väiksem, kuid risk samuti? Minu enda riskitaluvus on suhteliselt kõrge ja püüan ühisrahastusest võtta maksimumi. Miinimumtootluseks panin enda jaoks kohe alustades paika 12% aastas ehk 1% kuus. Siinkohal toongi ülevaate enda lemmikutest ühisrahastusportaalidest isikliku eelistuse järjekorras.
Mintos ühisrahastus. Kevadel olid lühiajalised laenud intressiga 17% ja see oli mu vaieldamatu lemmik. Vahepeal suvel olid intressid aga väga madalad, nüüd on lühiajalised laenud taas 12% ligi tõusnud, aga võtsin suvest seal pigem kauplemise strateegia – ostan järelturult allahindlusega laene ja müün neid väiksema allahindlusega või omahinnaga edasi. Nii teenin ikka soovitud kõrget tootlust, Mintos näitab ühe firma kohta ligi 30% ja teisel ligi 40% lausa. Täpsed numbrid selguvad järgmine kuu, kui oma XIRR arvutused blogisse kuuülevaatesse jõuan lisada. Soovituskoodiga liitudes boonus 1% esimese kuu investeeringutelt. Suhteliselt likviidne järelturg, aga viimaste kuude jooksul on kahele laenukontorile pandud kauplemise keeld ja üks neist ilmselt teel pankrotti. Minimaalne investeering põhiturul 10€ ja järelturul 1 sent.

Estateguru ühisrahastus. Septembris avati järelturg ja katsetasin selle toimimist. Toimis väga edukalt ja sain vana firma investeeringud kõik väikse kasumiga maha müüdud. Laenud olid mul 12% intressiga. Kuna Estateguru on ainult kinnisvaral põhinev, siis uue firma alt ma sinna esialgu ei investeeri – eelmine majanduslangus näitas, et kinnisvaraarendused jäävad jänni ja ma pole kindel, kas praegu on õige aeg nendesse investeerida. Pigem valin teisi lühiajalisi laene ja kinnisvarasse investeerin otse pärast majanduslangust. Soovituskoodiga liitudes saab uus investor siiski boonust, minimaalne investeering on 50€. Järelturu miinuseks on teenustasu 2% summast.

Selline on minu valik ühisrahastusportaale. Oluline on enda jaoks valida sobiv riskitase ja hajutada oma raha nii erinevate ühisrahastusportaalide kui nende siseselt projektide ja laenude vahel – mida suurem hajutatus, seda väiksem kaotus, kui mõni üksik hapuks läheb.