Olen ilmselt juba nii mõneski postituses maininud, et elan majas, mis vajab “väheke kõpitsemist” ehk siis teen sitast saia ilusas eesti keeles öeldes 😬 Praegu vastab see kõige paremini kirjeldusele “kvartali kauneim penomaja” 🤪 Igatahes, mõned postitused tagasi panin omale eesmärgi majale jõuludeks voodri peale saada ja täna tegin esimese sammu ära – tellisin alusetäie OSB-plaati.
Miks OSB ja mitte voodrilaud? Sellel on mitu põhjust. Esiteks, üks kiht lisaks, mis maja veidi ehk soojapidavamaks muudab. Teiseks, OSB plaatide panekule kulub oluliselt vähem aega kui voodrilaua panekule ja hulga realistlikum on see enne talve tehtud saada. Kolmandaks, hind on odavam kui voodrilaual. Ja neljandaks, plaadi peale on pärast laudade panek ka lihtsam ja kiirem kui ainult penole pandud reikadele.
Paadunud optimist nagu ma olen, siis jätan endale siiski lootuse, et ehk realiseeruvad lähiajal veel mõned töised projektid ja suudan sellega eelarvesse (ja ka ajakavasse) mahutada ka voodrilaua. Aga enne pean OSB seina saama ja loodan väga, et see annab juba veidigi majale sooja juurde.
See nädal tegi tuntud blogija Henry postituse majas ja korteris elamise kulukusest. Ma olen umbes pool oma elust elanud korteris (valdavalt esimese poole) ja pool majas. Majas elamine on küll märksa kulukam ja ajamahukam kui korteris, sest töö ei saa siin iial otsa, eriti kui tegu vana ja kriitikat mitte kannatava majaga, aga sellegipoolest on sellel võrreldamatult rohkem võlusid, alustades hommikumantlis hommikukohvist oma aias, sõpradega grillimisest ja saunatamisest ja lõpetades sellega, et laps võib rahulikult õues toimetada ilma, et tema pärast muretsema peaks (välja arvatud mu kraaka muidugi, kes kogu aeg midagi leiutab 😝).
Alles üleeile õhtul jalutasin hommikumantlis 3 maja edasi naabrinaise juurde mett ostma, kohalikus kodupoes käin tihti oma “Valduri pükste”, macroga koos tööjope ja roosade crocsidega. Nagu mulle endale meeldib öelda, siis elan linna lähedal maal 🙂 Ja võin julgelt väita, et ma ei koli enam kunagi korterisse elama. Ja mul on endiselt eesmärk ehitada endale ja lastele nullist täpselt selline unistuste kodu, nagu ma tahan. Sinnani läheb veel muidugi aega, aga seni keskendun usinalt raha tegemisele ja loodan jõuda sellisesse seisu, et see unistuste maja valmib minu plaanide ja juhiste kohaselt, aga ilma, et ma selleks tellingutel peaksin turnima 🙂 Nagu keegi on öelnud – kui Su unistused Sind ei hirmuta, siis ei ole need piisavalt suured 😎