Rahablogi. Tere kool! Kuuülevaade august 2020

Lõpuks ometi 😀 Kui pool aastat on 3 last 24/7 kodus olnud, siis ei suuda kooli algust ära oodata. Nüüd on üks lasteaeda, teine kooli viidud ja kolmandal algab aktus tunni pärast. Kuna esimene koolipäev olen paratamatult taksojuht, siis ongi paras see aeg oma tööde ja toimetustega sisustada.

Mu esimene tõlgitud raamat on valmis, seda saab juba tellida ja ootan kannatamatult oma eksemplaride saabumist 🤩

Majaehitus on ka peaaegu lõpusirgel – viimasest seinast on jäänud 2 pikka ja 2 poolikut lauda ja siis veel akende-uste ümbrused ja saab võõpama hakata. Kuna pikki laudu oli vähevõitu, siis viimase seina osas polnud väga valikut ja jäi nii liitekohti kui koledaid kohti. Seega ma ilmselt päris naturaalset tooni neid laudu teha ei saa, vaid pean ikkagi mingi tumedama tooni valima, et koledamad kohad ära katta. Kui Sul on häid mõtteid, mis toon sobiks servamata lauast välisvoodrile tumepruunide akende juurde, siis oled teretulnud arvamust avaldama 🙂

Passiivne tulu on endiselt kenasti tõusujoones. 2019. aasta algusest olen teeninud 13220 eurot passiivset tulu, sellest 12430 eurot on olnud laenuintressid selle aasta viimase 7 kuuga. Olen suutnud seni ilusti täita eraisikulaenude osas püstitatud eesmärki, et iga järgmise kuu intressitulu ületab eelmise oma.

Eraisikulaenude osakaal on viimase kuuga ka soovitud protsendi lähedale jõudnud – ideaalis näen investeeringute portfelli jagunemist nii, et ca pool sellest on kinnisvara ja teine pool jaguneb enam-vähem võrdselt raha, laenude, kasvukonto ja firmade vahel. Ja kui kõik edasi ka plaanipäraselt liigub, siis peaks see eesmärk aasta lõpuks või järgmise alguses täidetud saama.

Rahablogi. Kuidas kriisis ellu jääda? Kuuülevaade märts 2020.

Hullumeelne aeg, kas pole? Uskumatult palju on kuu ajaga muutunud. Kodust on saanud kodukool-lasteaed-hullumaja. Proovisin kodukontori ka sinna mahutada, aga no ei õnnestunud kuidagi ja nii muundus kodukontor autokontoriks.

Kuigi lasteaeda hoiti pärast koolide sulgemist veel nädal aega lahti ühe rühmaga, siis mõistagi jäid kõik lapsed pärast eriolukorra välja kuulutamist koju ja ma ise ka. Esimesed 2 nädalat olid täielik hullumaja. Kui suuremate kooliasjad sai läbi häda õhtuks tehtud (1.klassi omal oli 10-13 asja päevas!), siis minu tööaega mahtus esimese 2 nädala peale tund-poolteist päeva kohta. Pesamuna teatas läpakat nähes kategooriliselt: emme tööd ei! Ja nii jäi mu ainsaks tööajaks tema napp päevauni.

Kui mõni aeg tagasi rõõmustasin, et võtsin ägeda raamatu tõlkimisse, siis täna ei jõua ennast ära kiruda. Rohkem puusse pole võimalik ajastusega panna, aga noh, kes midagi sellist oleks eales osanud ette näha? Tõlkimise pakkumist tehes arvestasin töömahuks 5 arvestuslikku lehekülge ja 2 nädalat lisaks koolivaheaegadele mõeldes. 8 nädalat sellest on kulunud, 5 järgi ja mul on jämedalt pool raamatust tõlgitud. 🙄

Kuna näha oli esimese kahe vabatahtliku karantiini nädalaga, et iseregulatsioon ei toimi ja minu töö jääb tegemata, siis kolmandast nädalast jagasime päeva lastega pooleks. Esimene pool päevast kodukool-lasteaed ja teine minu tööpäev. Seega viimased 2 nädalat olen hiljemalt kell 13 läpaka kaenlasse võtnud, kilomeeter kodust auto ära parkinud ja autos tõlkinud, kuni endal jaksu ja/või läpakal akut jagub. Planeeritud graafikusse pole küll veel jõudnud, aga igatahes on seis kõvasti lootustandvam kui paar nädalat tagasi.

Põhitegevuse osas on mul täielik vaikus. Poolikud projektid jäid eriolukorra tulekuga kõik seisma ja viimane töine tulu oli veebruari algul. Ainus sissetulek on hetkel eraisikulaenud. Nendega on endiselt kõvasti vaeva – paljud viivitavad ja jäävad võlgu.

Aga siiski on neist nii palju kasu, et märtsi arved said laenuintressidest makstud ja pool söögikulu ka. Seega kui hästi läheb, siis võiks aprillis eeldada, et olen finantsvabaduse saavutanud – hetkeseisu vaadates peaks aprilli laenuintressid ilusti katma kõik mu püsikulud, arved ja söögi. Passiivne tulu on muidugi palju öeldud selle tulu kohta 😁 Tegelikult nõuab see pidevat aktiivset tegevust ja pooltel laenuvõtjatel tuleb igapäevaselt seljas elada, et oma raha tagasi saada. Aga samas on see hetkel mu tulusaim investeering.

Veebruari osas olin ühe valearvestuse teinud, millele raamatupidaja märtsis tähelepanu juhtis ja märtsi graafikul sai veebruari intresside summa parandatud.

Muude investeeringute osas teen ka mõned muutused, ühisrahastusest hakkan väljuma nii, kuidas rahad vabanevad. Grupeer on hetkel lahtine – väga palju küsimärke ja tundub, et tegu võib olla pettusega. Igatahes on sotsiaalmeedias ja blogides palju postitusi, mis Grupeeri samasse patta pannud Kuetzali ja Envestioga. Saab näha. Soovituslinkide lehelt võtan nad maha. Mintoses on ka igasuguseid negatiivseid märke – järjest enam laenukontoreid satub põhjusel või teisel raskustesse, ootel maksete summad ja viivitused kasvavad jne. Mintos ise kehtestas teenustasu järelturul müümisele ja see sai mulle otsustavaks, et võtan rahad välja.

Aktsiad tasapisi juba langevad, aga mitte veel piisavalt, et ostma hakata. Ootan paremaid hindu ja samamoodi jälgin kinnisvara. Muid plaane hetkel polegi. Püüan raamatu tõlgitud saada ja ootan pikisilmi seda aega, millal see hullus läbi saab. Püsige kodus, küsige terved ja olge hoitud

Rahablogi. Blogist, ehitusest ja söögitegemisest.

Müstilisel kombel on blogi täitsa oma elu elama hakanud 🙂 Kui ühes hiljutises postituses vaatasin numbreid, siis november on pika puuga varasematele kuudele ära teinud ja üle veerandi kuust on veel ees. Väga äge, ma loodan, et teile meeldib siin ☺️ Ühtlasi on see postitus ka juubilar – juba 50 postitust 😃

Eilne päev pressis niimoodi tööd täis, et OSB esimesed 10 plaati on üleeilsest seinas ja ülejäänud 78 ootavad ikka virnas. Pühapäevaks pakkus üks tuttav end appi, ehk liitub üks sõbrants ka ja saame mingi portsu veel seina. Täna püüan reikasid panna nii palju kui jõuan. Aga kärbeskaalus on kehv olla küll – üleeile püüdsin mis ma püüdsin, aga ei jaksanudki suurt redelit maja majale püsti ajada 🙄 Seega tuleb tunnistada (eelkõige endale!), et kõigega ei saagi üksi hakkama.

Aga täna pool päeva mässasin hoopis köögis. Kui pimedaks läheb, siis saan terve õhtu veel köögis mässata. Nimelt hakkasin esimest korda elus ise sülti tegema. Mulle tohutult maitseb sült, aga kunagi pole ise proovinud teha. Eile jooksin enne sõime minekut kiiresti Maximast läbi ja seal oli täpselt üks seakoot, 2 seajalga ja hunnik imeodavaid kanu (99 senti kilo). No ja siis nad muidugi ronisid poolvägisi mulle korvi. Noh et ikka igav ei hakkaks või nii 😬

Tegelikult jäi mulle facebooki mingis koduste toitude grupis mõni päev tagasi üks sülditeema silma ja eks sealt see alguse sai. Ega ma ju muidu tähele pane – võibolla on neid koote ja jalgu poes iga päev lademetes. Igatahes ette see võetud sai, eks näis, kuidas välja tuleb. Lapsed koolist tulles igal juhul ütlesid, et majas täitsa süldi lõhn 🙂

Eile sain muidugi korralikult närveerida ka lisaks kõigele. Nooremalt koolilapselt küsisin mitu korda, et oled kindel, et tuled bussiga, et mul luuramise aega ei jää. Jaa, kindel. Liigun siis linna kokkusaamisele päeval ja sõidan kooli juurest mööda täpselt sel ajal, kui meie buss peatusesse hakkab jõudma. Minu last peatuses pole 🙄

Saadan suuremale sõnumi, et kui koju jõuad, siis anna teada, kas teine on ka kodus. Käin kokkusaamisel ära, helistan – suuremal telefon väljas. Jooksuga poest ja lasteaiast läbi ja põhjagaasiga kodu poole. 5 minutit enne koju jõudmist saan suuremalt sõnumi – sry, mul oli aku tühi, oleme kodus ja kõik ok, väiksem ootas mind koolis ära. Koju jõudes lugesin siis sõnad peale, et rohkem isetegevust ei tule – kui midagi muutub, siis mina kuulen esimesena.

Ma tõsiselt füüsiliselt tundsin, kuidas ma selle 2,5 tunniga närveerimisest halliks läksin 🙄 Juba kujutasin ette, kuidas mu udupea läks mõni minut varem hoopis teise suunda väljunud vale bussi peale ja kuidas ma teda siis trajektooril Lasnamäe-Ülemiste mööda bussipeatusi taga hakkan otsima. Lapsevanema rõõmud 🙄 Elu on lill, eksole 😬

Rahablogi. Ehitusest, lastest ja Elisa klienditeenindusest.

Täna oli tegus hommikupoolik. OSB pidi 9.30 ja vahel saabuma, seega peale lasteringi hakkasin reikasid seina panema ja 9 plaati jõudsin ka seina panna enne, kui 13ks kooli juurde startisin.

Ma olen seni esimese klassi omale ikka autoga järele läinud, 3x on ajaliselt õnnestunud koos pesamunaga käru ja bussiga vastas käia, et koolilaps saaks bussiga tulekut harjutada ja ise koju tulema hakata. Leppisime siis kokku, et tuleb bussiga, aga ma igaks juhuks jälitan, et õige bussi peale ja pärast õiges peatuses maha saab 🙂

Sai ilusti hakkama ja homsest hakkab ise koju tulema. Hommikul kooli viies võtsime õeplika ka peale ja siis just meenutasin, et viimati sai bussi järel luuratud siis, kui suurem poiss koos õeplikaga esimest korda bussiga tuli. Tookord sain kokku 2 tundi autos passida ja jälitada, sest 2 pead on ikka 2 pead – need hulkurid otsustasid paar peatust varem maha tulla ja külapoodi minna. Ja kooserdasid seal kokku tund aega! Kujutan ette, et ma oleks kodus poissi oodates halliks läinud selle tunniga 😬

Igatahes kolmest igapäevasest lasteringist jääb üks nüüd ära ja mul tuleb selle võrra tund aega juurde – väga õige ajastus, vaja OSB kiiresti seina saada. Eile just raadios ütles, et nädalavahetuseks lubab lund 🙄 Selle nädalaga majatäit kindlasti pandud ei jõua, 88st 9 sain hommikupoole pandud ja paar tk jõuan ehk veel enne sõime minekut.

Aga Elisa klienditeenindus üllatas mind eile positiivselt. Nimelt sain ärikliendihaldurilt kõne, et minu sooduspaketid saavad selle kuu lõpus läbi. Ta küsis, kas soovin uusi piiramatu netiga pakette, millele saan aastaks 30% soodustuse või vanadele veel aastaks 50% soodustust. Viimati sain soodustuse nii, et Tele2 leping oli juba sõlmitud ja siis langetati hinda. Seekord oli märkmikus ka hüüumärgiga võrguvahetus juba kuu lõpus kirjas, aga vist ei lähegi vaja. Esimene kord minu aastatepikkuse kliendikogemuse jooksul, kui firma pakub ise boonuseid. Ise küsides pole neid kunagi saanud ja hinda on aidanud korrigeerida ainult võrguvahetus. Kiidan Elisat, väga positiivne 🙂

Rahablogi. Kuuülevaade august 2019

Täitsa pekkis, ma nii ootasin seda aega, et pesamuna läheb sõime ja tekib natukenegi oma aega. Nüüd on see aeg käes ja selline tunne, et enam pole üldse aega. Vaatan oma kalendermärkmikut ja kui suvekuudel võis nädalate kaupa tühi olla nagu puhkus, siis nüüd on KÕIK päevad täis kritseldatud.

Alustades sellest, et iga päev on 3 lasteringi – iga päev 8ks 2 suuremat kooli ja väiksem lasteaeda, olenevalt päevast kas 12ks või 1ks keskmisele kooli järele ja 4ks pesamunale lasteaeda. Iga kuu sõidan ma üle 1200 km maha ainuüksi lapsi vedades. No ja sellega ongi pool päeva juba täis. Sinna vahele jäävad siis paaritunnised augud 8.30-11/12.30 ja 12/13.30-15.30, kuhu mul tuleb pressida nii oma tööasjad kui kõik muu, mis tegemist tahab.

Lisaks sellele on mul viimane ca kuu aega nagu neljas laps juures. Nimelt suvel kukkus mu isa jalaluu puruks, oli paar kuud hooldushaiglas ja kuu algul sai küll koju, aga liigub ainult karkudega ja aiast väljas ei käi. Ehk siis mitu korda nädalas käin poest talle söögikraami viimas, lisaks sellele perearst, füsioterapeut, taastusravi jne.

Nagu sellest veel vähe oleks, siis oli tal vaja uut kraanikaussi ja pesumasinat, aga valamukappi lammutades vaatasin, et muu köögimööbel ei kannata ka kriitikat, niisiis tellisin talle ka uue köögimööbli. Valamu sai paika eelmine kuu enne ta haiglast tulekut, pesumasina ostsin ja panin paika eelmisel nädalal ja köögimööbel saabus reedel. Pool sain reedel-laupäeval kokku ja seina, alumiste kappide jaoks pean sel nädalal mingid päevad leidma.

Ja muidugi suudab isa kogu selle kupatuse veel kordades keerulisemaks ajada. Kui ma täna hommikul talle söögikraami viisin, siis hiljemalt homme hommikuks leiab ta midagi, mida ta unustas öelda või keerab arvutis või telefonis midagi tuksi või veel midagi kolmandat – ühesõnaga mustmiljon asja, mille pärast pean seal käima kord-paar nädalas asemel iga päev või ülepäeviti. Ja oh üllatust – sain lõigu just kirjutatud, kui isa helistas, et ta ei saa jälle arvutiga hakkama 🙄

Murphy seadus toimib ka laitmatult – töö osas on ka parasjagu tegemist, muuhulgas olen viimase kuu jooksul 2 korda Saaremaal ja korra Tamsalus käinud, Saaremaa projekt on sellega edukalt lõpule viidud.

Nagu viimasel ajal kipub olema, siis muu mula on valdav ja investeeringud saavad heal juhul pisku blogi lõpus. Mintos on oodatult teinud korraliku suvejärgse languse – intressid on langenud 10% tasemele ja pakutavate laenude arv põhiturul pendeldab 40-50000 vahel ehk pakutavate laenude arv rekordajaga võrreldes on vähenenud kümnekordselt. Pikaajalisemate investorite sõnul peaks olukord paranema enne jõule. Seetõttu Mintoses ma eriti aktiivselt ei toimeta. Grupeer ja Envestio seevastu toovad kenasti sisse. Envestio on nüüd ka järjepidevalt uusi projekte lisanud, nii et kogu raha on vahelduseks investeeritud. Et aga investeeringud pidevalt vaeslapse osas poleks, siis olen osa tööst ära teinud ja kui ülejäänud summad investeerimisexcelisse kantud jõuan, siis järgmine kuuülevaade tuleb koos graafikutega terve aasta tootlusest iga investeeringu lõikes. Ja lisaks kirjutan ka kahest sõbrannast seoses investeeringutega. Aga selleks korraks kõik, et kuu ainus postitus liiga pikaks ei veniks.

Rahablogi. Esimene sõimepäev. Kooliks valmistumine. Taaskasutus.

Pesamunal oli kolmapäeval sõimes esimene harjutuspäev. Neil on tehtud nii, et esimesed 2 nädalat kuni septembrini on pisikestele rühm kuni lõunauneni ehk umbes 4 tundi. Uskumatu, mis 4 vaba tunniga tehtud jõuab – selline tunne nagu oleks vaba nädal olnud 😬

Hommikul sõimest tulles koristasin maja ära. Kuna laupäeval oli selline suurem põhjalik koristus, siis täna läks kiiresti – kraaka laiali loobitud asjad põrandalt ära ja tehtud. Seejärel võtsin ette väikseks jäänud lasteriided. Kuna mul on lapsed kõik üsna suure vanusevahega, siis riideid järgmisele hoida pole mõtet – upuksime lasteriietesse. Eelmisel nädalal sorteerisin ära ja tegin korda väiksemate kummutid, suurem toimetas oma asjadega ise.

Täna võtsin siis ette need varem välja sorteeritud väikseks jäänud riided – kümmekond kotitäit pluss sorteerida riidestangel olevad üleriided. Riided-jalatsid said läbi lapatud ja kolmeks jagatud – kohaliku poe juurde Humana riidekonteinerisse, müügieelsesse pessu ja müüki.

Leidsin facebookist sellise toreda lehe nagu Little things – lasteasjade taaskasutus ja minu jaoks väga sobiv ja mugav lahendus. Ma viin asjad sinna, nemad pildistavad ja müüvad. Esimesed 5 kotitäit jõudsin enne lõunast sõimeringi ära viia, Humana kotitäie ka. Nüüd siis on vannitoa põrandal ülejäänud kuhi, mis on vaja pesta-kuivatada ja seejärel ka müüki viia.

Pesamunal sõimes muidugi nii ladusalt ei läinud, esimesed 2 päeva on nii minek kui tulek nutuga olnud ja kodus näitab veel tükk aega, kui solvunud mu peale on. Esimesel päeval ei nõustunud kaissu päevaunelegi tulema, kuigi lasteaias oli juba 11 paiku väsimuse märke näidanud.

Kooliasjade osas on sel aastal kuidagi eriti hästi läinud suurema šoppamise vaevata. Suuremale valemivihikud koos paari pastakaga tellisin Maximast Barbora kulleriga koos toiduga koju ja olemas. Väiksemale sain taaskord facebookist abi – kogumispäeviku grupi kooliasjade teemas jagas keegi algklasside koolipakette. Mulle nii sobib – kõik vajalik ühes pakis ja smartpostiga saatekuluta kodupoe automaati. Jälle tehtud ✔

Päris poes käimata muidugi ei pääse. Üks päev käisin Pepcos pesamunale sõime jaoks rihmikuid ja dressipükse ostmas. Ühtlasi sain sealt ka keskmisele pojale kooli vahetusjalatsid alla 3€ ning mõlemale tossud 7€. Dressid ja teksased leiab veel kodustest varudest, koolivormi pluusi saan kliendilt (jälle facebooki abil), koolimütsi tellisin juunis, koolikott on tal olemas, seega ainult päevik veel puudu ja halvimal juhul saab selle kooli logoga versiooni osta õpetajalt. Seega esimesse klassi mineja on sisuliselt kooliks valmis 🙂

Suuremaga vaatame jooksvalt. Kui ta oma kummuti ja riidehunniku koristatud sai, siis tundus, et riidevaru on täitsa piisav. Vihikud ja kirjutusvahendid ka olemas, võibolla mõned kunstitarbed jms tuleb juurde osta. Vahetusjalatsid ja tossud on puudu. Aga üldiselt enamus asju olemas ja sel aastal suuremat koolišopingut ette võtma ei peagi 😃

Kuidas teil – kõik kooliks-lasteaiaks valmis või suuremad asjaajamised veel ees?

Ja teine küsimus veel. Kui tegin blogi, siis oli kindel siht rääkida oma rahaasjadest, investeeringutest, eesmärkidest jms. Kui nüüd oma postitusi vaatan, siis alguses esimesed kuud püsisin ilusti ree peal, aga mida aeg edasi, seda vähem on juttu rahast (või pigem investeerimisest ja rahalise vabaduse saavutamisest) ja aina rohkem kõigest muust. Ehk siis elu pressib igasse teemasse kuidagi 😏 Kui Sa postituse avad ja näed, et jälle krdi kivid või mähkmed või jumalteabmismuukräpp passiivse tulu tulpade asemel, siis kas oled pettunud? Ehk et kas peaksin edaspidi püüdma rohkem teemas püsida ja kirjutama ainult konkreetselt rahalise vabaduse saavutamisega seonduvast?