Rahablogi. Kuuülevaade aprill 2020

varad_2020_aprill

Postitused on viimasel ajal häbematult harvaks jäänud, aga loodetavasti paraneb see peagi. Viimased paar kuud olen peaaegu iga päev olnud hõivatud raamatu tõlkimisega, aga üleeile sai lõpuks viimane sõna tõlgitud, jehuu! Sellega ei ole muidugi töö veel läbi, kuna nüüd hakkan toimetaja saadetud parandusi üle vaatama ja peatükke tervikuks kokku panema, siis läheb tõlge veel kirjastusele ülevaatamiseks ja lõplik versioon peaks trükivalmis olema kuskil 2 kuu pärast. Aga vähemalt on suurem osa tööst tehtud ja ülejäänu peaks lihtsamalt ja väiksema ajakuluga tehtud saama.

Kuidas siis muus osas läinud on? Pean ütlema, et hoolimata kriisist väga hästi! Esiteks olid mu aprilli püsikulud viimase 5 aasta väikseimad. Arvete summa tuli 385€, tavaliselt kisub see sinna tuhande kanti, talvel rohkem, soojal ajal vähem. Söögikulu on küll suurem, sest kui mina ja 3 last 24/7 kodus oleme, siis on selline tunne, et kõik kogu aeg söövad. Aga noh, ehk mõjub mullegi positiivselt ja õnnestub lõpuks ka mõni kilo juurde võtta 😀

Varade osas tegin sellise lükke, et kustutasin graafikult lootusetu investeeringu ehk Grupeer ühisrahastuse. Selle summa kirjutasin mõttes korstnasse, aga et elu neil liiga lill poleks, siis andsin sama soojaga sisse ka maksekäsu kiirmenetluse. Näis, mis sellest asjast siis saab, oma mõttes olen selle koolirahaks kirjutanud. Eraisikulaenude osas kipub järjest rohkem tekkima viivitajaid. Mõni ei kannata tähesära ja maksab avaliku postituse peale võla ära, aga 6 on praeguseks samuti maksekäsu kiirmenetlusse läinud. Mõned üle tähtaja võlglased on veel, nii et sel nädalal selgub, kas tuleb veel maksekäske. Kahel on otsus tulnud, ühe edastasin täiturile ja teise müüsin maha.

passiivne_tulu_2020_aprill

Passiivne tulu läheb kenasti tõusujoones ja eelmise kuu seisuga on kogukulu rohkem kui kahekordselt passiivse tulu poolt kaetud. Jagelemist on muidugi rohkem kui rubla eest ja passiivne ei ole see tulu kohe kuskilt otsast, aga siiski on mu ajakulu selle juures marginaalne tootlust arvestades – kõigi väljastatud laenude keskmine intress on 7,5% päevas. Ühisrahastuse lõpetan praegu üldse ära – tootlus ei anna võrreldagi. Seega Mintoses ootan nende lõputult venitavate pending payments laekumist, et vabad vahendid välja kanda. Edasine plaan on jätkata aktiivselt eraisikulaenudega ja kui majanduskriis päriselt kohale jõuab, siis kinnisvara osas silmad lahti hoida. Aktsiaturg on miskipärast põhjendamatult optimistlik – tundub, et enamik maailmast pole aru saanud, et tegelik majanduskriis on alles algamas.

Kuna kirja pandud asjadel on mõju asjad liikuma panna, siis panen lähima kuu tegemist vajavad asjad ka siia kirja. Raamatule kulutan ilmselt paar nädalat ja pärast seda on aeg taas ehituse käes – välisvoodriga vaja ühele poole saada. Esimese asjana pean tegelikult üles otsima, kust mu robotniiduki perimeeter puruks on – võss kipub aias juba põlvekõrguseks. Kahtlustan, et traat jäi ette, kui naabrile uut aeda paigaldati. Seega kõigepealt niiduk tööle ja aiast suurem sodi jalust, et lapsed õues murusse ära ei kaoks. Siis maja vooder lõpuni. Rohkem esialgu plaane ei tee, võtan pärast väikse mõttepausi – kas lähen sauna kallale, lammutatud kasvuhoone asemele välikook-terrassi tekitama või siis ikkagi teen tähtsuse järjekorras asju ja hakkan garaažist esikut tegema, katlamaja kompunnima ja siis ülemise korruse kütte ja uue trepiga tegelema – äärmiselt optimistlik, aga tegelikult võiks järgmiseks talveks ülemise korruse kasutuskõlblikuks saada, et igaüks omale magamistoa saaks ja alumiselt korruselt lõpuks see mööbliladu ära kaoks. Elame-näeme.

Rahablogi. Kuidas kriisis ellu jääda? Kuuülevaade märts 2020.

Hullumeelne aeg, kas pole? Uskumatult palju on kuu ajaga muutunud. Kodust on saanud kodukool-lasteaed-hullumaja. Proovisin kodukontori ka sinna mahutada, aga no ei õnnestunud kuidagi ja nii muundus kodukontor autokontoriks.

Kuigi lasteaeda hoiti pärast koolide sulgemist veel nädal aega lahti ühe rühmaga, siis mõistagi jäid kõik lapsed pärast eriolukorra välja kuulutamist koju ja ma ise ka. Esimesed 2 nädalat olid täielik hullumaja. Kui suuremate kooliasjad sai läbi häda õhtuks tehtud (1.klassi omal oli 10-13 asja päevas!), siis minu tööaega mahtus esimese 2 nädala peale tund-poolteist päeva kohta. Pesamuna teatas läpakat nähes kategooriliselt: emme tööd ei! Ja nii jäi mu ainsaks tööajaks tema napp päevauni.

Kui mõni aeg tagasi rõõmustasin, et võtsin ägeda raamatu tõlkimisse, siis täna ei jõua ennast ära kiruda. Rohkem puusse pole võimalik ajastusega panna, aga noh, kes midagi sellist oleks eales osanud ette näha? Tõlkimise pakkumist tehes arvestasin töömahuks 5 arvestuslikku lehekülge ja 2 nädalat lisaks koolivaheaegadele mõeldes. 8 nädalat sellest on kulunud, 5 järgi ja mul on jämedalt pool raamatust tõlgitud. 🙄

Kuna näha oli esimese kahe vabatahtliku karantiini nädalaga, et iseregulatsioon ei toimi ja minu töö jääb tegemata, siis kolmandast nädalast jagasime päeva lastega pooleks. Esimene pool päevast kodukool-lasteaed ja teine minu tööpäev. Seega viimased 2 nädalat olen hiljemalt kell 13 läpaka kaenlasse võtnud, kilomeeter kodust auto ära parkinud ja autos tõlkinud, kuni endal jaksu ja/või läpakal akut jagub. Planeeritud graafikusse pole küll veel jõudnud, aga igatahes on seis kõvasti lootustandvam kui paar nädalat tagasi.

Põhitegevuse osas on mul täielik vaikus. Poolikud projektid jäid eriolukorra tulekuga kõik seisma ja viimane töine tulu oli veebruari algul. Ainus sissetulek on hetkel eraisikulaenud. Nendega on endiselt kõvasti vaeva – paljud viivitavad ja jäävad võlgu.

Aga siiski on neist nii palju kasu, et märtsi arved said laenuintressidest makstud ja pool söögikulu ka. Seega kui hästi läheb, siis võiks aprillis eeldada, et olen finantsvabaduse saavutanud – hetkeseisu vaadates peaks aprilli laenuintressid ilusti katma kõik mu püsikulud, arved ja söögi. Passiivne tulu on muidugi palju öeldud selle tulu kohta 😁 Tegelikult nõuab see pidevat aktiivset tegevust ja pooltel laenuvõtjatel tuleb igapäevaselt seljas elada, et oma raha tagasi saada. Aga samas on see hetkel mu tulusaim investeering.

Veebruari osas olin ühe valearvestuse teinud, millele raamatupidaja märtsis tähelepanu juhtis ja märtsi graafikul sai veebruari intresside summa parandatud.

Muude investeeringute osas teen ka mõned muutused, ühisrahastusest hakkan väljuma nii, kuidas rahad vabanevad. Grupeer on hetkel lahtine – väga palju küsimärke ja tundub, et tegu võib olla pettusega. Igatahes on sotsiaalmeedias ja blogides palju postitusi, mis Grupeeri samasse patta pannud Kuetzali ja Envestioga. Saab näha. Soovituslinkide lehelt võtan nad maha. Mintoses on ka igasuguseid negatiivseid märke – järjest enam laenukontoreid satub põhjusel või teisel raskustesse, ootel maksete summad ja viivitused kasvavad jne. Mintos ise kehtestas teenustasu järelturul müümisele ja see sai mulle otsustavaks, et võtan rahad välja.

Aktsiad tasapisi juba langevad, aga mitte veel piisavalt, et ostma hakata. Ootan paremaid hindu ja samamoodi jälgin kinnisvara. Muid plaane hetkel polegi. Püüan raamatu tõlgitud saada ja ootan pikisilmi seda aega, millal see hullus läbi saab. Püsige kodus, küsige terved ja olge hoitud

Rahablogi. Ehitusvaba nädal

Esmaspäeval pidin laenuks saadud naelapüssi tagastama mõneks ajaks ja plaanisin sel ajal laudu ette koorida nii palju kui jõuan. Esmaspäeva õhtul viskas aga pesamunal palaviku ja nii sai sellest nädalast hoopis ehitusvaba nädal. Päris koduselt muidugi ei pääsenud.

Eelmisel nädalal oli mu auto Lasnamäel pargitud kuni ma tööd tegin ja keegi suutis sel ajal auto külje maha sõita 🤬 Kuni ma politseid ootasin, tuli ta õnneks tagasi, vabandas jalga laskmise pärast ja tunnistas oma süüd. Seega teisipäeval vedasin siis väikse tõbise endaga koos kindlustusse pabereid täitma ja seejärel autoteenindusse kalkulatsiooni jaoks autot näitama.

Kolmapäeval pidime koos tunnike hommikul ja tunnike päeval tööd tegema. Hommikuse tunnikese tulemusel saab üks projekt järgmisel nädalal lõpetatud, seega läks vähemalt asja ette.

Eile kirjutas ehituspoes töötav hea tuttav, et uste laojäägid on poole hinnaga. Maja välisuks nõuab juba pikemat aega vahetust – alt ja ülevalt näeb õue, uks ei käi korralikult ja lukk jupsib ka vahelduva eduga. Seega ootasin vanima poja koolist koju ja kimasin poodi. Joppas, poes oli sobivas mõõdus alles veel üks pruun ja 2 valget ust 🙂

Natuke majandamist, titetoolid esiistmele hunnikusse, veidi füüsilist vägivalda ja pruun välisuks oli edukalt kaubikuks muundunud nunnusse pressitud 😬 Laomehed poes üritasid küll algul poolteist meetrit välja rippuma jätta, väites, et rohkem ei mahu, aga kuna minu sõnavaras “ei saa” ei eksisteeri, siis mu tungival pealekäimisel selgus, et nunnu on suurem kui paistab ja mahub küll 😃

Nüüd siis nuputan, kuhu ukse vahetus pressida – kodus olles kipuvad tööasjad kuhjuma ja nii on märkmikus järgmisel nädalal igale päevale juba mõni asi tekkinud 🙄 Nädalavahetusel vist ka ei õnnestu, sest ilma ukseta on maja hetkega külm. Või siis topin lapsed soojalt riidesse, ajan õue ja hakkan ikkagi homme majandama 🙂 Täna tegin juba sauna tule alla, tunni pärast poisid pessu ja peale seda ise lõõgastuma 😎

Rahablogi. Head vana aasta lõppu!

Aasta saab kohe läbi ja kuigi algul lootsin jõuludeks majale uue voodri peale saada, siis jääb see kahjuks siiski uude aastasse. Tööd on palju ja valget aega vähe, laudade koorimine võtab tohutult palju aega. Seega selle aastanumbri sees saab pool maja põhjapoolset külge ehk umbes kuuendik majast voodri alla.

Aga juba on nii ilus 🙂 Jäädvustan igapäevaselt edasiminekuid ja maja muutub iga päevaga silmnähtavalt ilusamaks. Jõuaks ainult rohkem ja kiiremini 🙄

Majaehituses võtan veel ühe pisemat sorti projekti jaanuaris ette. Nimelt on mul naelapüss laenuks, kuni see tagasi küsitakse ja see juhtub eeldatavasti millalgi aasta algul peale pühi, kui inimesed taas töiseks muutuvad. See aga tähendab, et siis ma praegust tööjoont jätkata ei saa, et pool päeva koorin laudu ja pool päeva saen ja panen seina.

Laudade koorimine on parajalt väsitav töö – selg küürus ja käed väsivad. Seega vahele võtan ühe uue projekti – teen omale põrandakütte ajutise lahenduse. Eile jäi facebookis silma üks kütteteema, kus katelde osas nõu küsiti. Keegi seal mainis, et tegid omale ajutise lahenduse, mis maksis alla 200€ ja koosnes boilerist, paisupaagist ja tsirkulatsioonipumbast.

Katla või õhksoojuspumbaga põrandaküte eeldaks esiteks ligi 3000€ investeeringut ja teiseks suuremat ettevalmistustööd minult – peaksin garaaži valmis tegema esikuks, et siis sinna statsionaarne katlaruum tekitada. Aga paarisajaeurone lahendus odavaimast boilerist, paagist ja pumbast ajaks hetkel asja täitsa ära – aitaks põranda soojaks ja seeläbi kogu elamise temperatuuri inimlikuks saada.

Novembri, detsembri kuuülevaated ja aastaülevaade jäävadki kõik uude aastasse. Kui olen naelapüssi pidanud tagastama, siis teen ühe ehitusvaba päeva ja arvutis tööd, muuhulgas ka blogi võlad. Seniks aga meeleolukat aastavahetust 🙂

Rahablogi. Ehitus. OSB pandud ✔

Eile sai täpselt kuu sellest, kui alusetäis OSB plaate mu aeda maandus ja täna kottpimedas sai viimane jupp seina. Huh, lõpuks ometi! Sõbrants tuli täna mulle appi, tänu sellele jõudsimegi lõpuni – viimane tund tööd tegime kottpimedas ja taskulambi valgel 🙂 aga sai tehtud.

Ehk siis põhimõtteliselt kuu ajaga (vast 5 ehitusvaba päeva jäi sellesse perioodi) sain üksi ca 200 m2 OSB plaati pandud. Sõbrants teipis täna plaatide vahesid ja üle poole majast sai teibitud ka – jäi ainult ülemine ots, kuna mul on ainult üks kõrge redel.

Homme lubas ta koos elukaaslasega uuesti appi tulla – loodetavasti saame siis kõige hullema koha voodrilaua alla. Nimelt on mul õhksoojuspumba välisosa eelmisest suvest rippunud prussidest klopsitud postamendil ja selle taha pääsemine on põhimõtteliselt võimatu, kuna pump ripub seal ausõna peal. Homme püüame siis selle jupi tehtud saada, et saaks pumba lõpuks ometi uuesti korralikult seinale kinnitada.

Ma nii ootasin seda päeva, et plaadid lõpuks pandud saaksid. Voodrilaua panekuga hakkab ju sara juba teist ilmet võtma ja muutub lõpuks loodetavasti maja nägu ☺️

Aga eelmise kuu ülevaade on ikka ootel. Ma lihtsalt ei raatsi ehituse arvelt arvutile aega loovutada. Halvimal juhul tuleb novembri kuuülevaade koos detsembri ja aasta kokkuvõttega hoopis uuel aastal.

Praegu on plaanis 2 ehitusvaba päeva veel sel aastal – esmaspäeval on plaanis minna poodi jõulupraadi tooma, kuuske ostma, maja koristada, kuusk ehtida ja maja kaunistada. Jõululaupäeval hakkan kokkama ja pärast tuleb õde perega ja mu isa siia ja loodetavasti jõuluvana ka 🙂

Jõulukinkidega läks sel aastal väga hästi, eriti arvestades ehitusele kulunud röögatute summadega. Kogukulu oli ca 10€. Pool sellest minu kink – igal aastal kalendermärkmiku sisu. Teine pool karupoeg puhhist ostetud väiksemate poiste kingid – kokku läks 55€, aga võitsin üks hommik star fm-ist 50€ stroomi keskuse kinkekaardi ja see kattis ülejäänu. Vanimale pojale läks 50€ amazoni kinkekaart, mis ma ühelt tarkvaraarendajalt tunnise vestluse eest sain. Läheks iga aasta nii hästi 🙂

Imelisi saabuvaid pühi kõigile ❤🎄

Rahablogi. Elu on ilus.

Nädalavahetus on edukalt üle elatud. Lapsed kõik reipad ja haigusvimm võidetud. Pidasid mõlemad päevad ilusti vastu, kui terve valge aja 9st 4ni väljas tööd tegin, uskumatult tublid.

Nüüd tegin sauna tule alla ja saan sauna laste tuttumineku ajaks ilusti soojaks 🙂 Peale tervet nädalat ehitust on saun lausa hädavajalik – minu tõeline ihu ja hinge õnnistus 😍

Kui reedel oli selline lootusetuse tunne, et aeg taob jalaga ahtrisse ja üks ebaõnn ajab teist taga, siis pärast tubli töönädalavahetust on tunne ja seis hoopis teine. Osb-d on jäänud panna veel viimased jupid majast – kolmandik ühe otsaseina katusealust, teise otsaseina katusealune teise korruse akendest üles ja lõunapoolsest pikemast küljest ka teise korruse akendest katuseni. Ca 250 ruudust vast paar-kolmkümmend on jäänud.

Voodrilauda pole veel puutunud. Kuigi esimese õhinaga arvasin, et hakkan kohe põhjaküljele voodrit panema, aga kuna naelapüssi tagastamisega ei põle, siis otsustasin enne OSB lõpuni panna ja siis voodrilauda panema hakata.

Nüüd ei suuda ainult otsustada paari asja. Üks tuttav kommenteeris, et OSB liitekohad tuleks ära teipida. Mingi spetsteip, mida vaja kuskil paarsada meetrit ilmselt ja mis selles koguses maksab ~150€. Pluss ajakulu, mis sellele läheb. Teine tuttav kommenteeris, et teip pole hea, sest puit mängib ja teip läheb katki, pangu ma silikooni. Oleks raha ja aega nagu muda, siis võiks ju teipida ja OSB peale veel ühed reikad panna ja üldse võiks uue maja ehitada 🤔

Samas viimase ca kuuga on ehitusele juba roppu moodi raha läinud. OSB ca 800, voodrilaud ligi 1300, naelapüssi naelad, kruvid, reikad ja muu nänn veel paar sotti, tikksaag akuga 150, uus boiler üle soti ehk siis kokku üle 2500. Säästud hakkavad otsa saama, aga töiselt on tulemas vaikne periood, mis tähendab, et järgmised 3 kuud ei pruugi töist tulu üldse olla 😐

Sellele mõeldes ei tahaks hetkel ehitusele rohkem raha kulutada, tahaks voodri peale ja akna-ukseavad tehtud saada, et need krdi rusikasuurused augud igal pool lõpuks kaetud saaks ja maja ehk ometi sooja pidama hakkaks. Aga mis siis, kui tuttaval on õigus ja ilma teipimata on kasu ikka nullilähedane? Rasked valikud, kui iga liigutus toob endaga kaasa sada muud vajalikku asja, mis jälle kõik maksavad 🙄

Ühe käkiga sain ka muidugi hakkama, kuidas siis muidu 😬 Mul rippusid siin ukse ja akende juures ühed juhtmed juba poolteist aastat. Keegi ajuhiiglane oli kunagi sauna elektri viinud läbi õhu ja ringiga ukse kohalt nii, et lamp ukse kohal töötas sauna voolu pealt. Ja kui eelmisel suvel mu väiksemate laste isa aitas mul peno panna, siis ta arvas, et kõige õigem mõte on need juhtmed väljapoole peno seinale rippuma jätta – noh, et ta sõber elektrik tuleb teeb selle korda ja kaotab selle porri ära.

Nojah, juba poolteist aastat tuleb ja nüüd jäid need juhtmed mu OSB panekule jalgu. Kui ma eelmisel aastal ukse kohalt lambi lahti ühendasin, siis kirjutasin juhtmete värvid kuskile prussijupile. See on ilmselt ammu saunas ära põletatud, nii et ühendasin siis juhtmed oma parima äranägemise järgi – ühte värvi juhtmed kõik kokku. Lampi vahele ei ühendanud. Ja kui nüüd katsetasin, kas lambi lülitit vajutades kaob saunast elekter, siis käis korralik pauk ja kogu maja elekter oli läinud 😁

Rahablogi. Elust, rahast ja valikutest.

Eile tekitas Facebookis Finantsvabaduse grupis üks teema päris populaarse arutelu ligi 200 kommentaariga. Teemaks oli Eesti elanike finantskirjaoskuse ehk rahatarkuse uuring 2019, mille kohaselt ligi kolmandik inimestest ei säästa sentigi oma sissetulekutest (err uudis). Uudis ise pole minu jaoks üllatav, aga selles üllatusin küll siiralt, et sellises grupis on niivõrd palju inimesi, kes ka usuvad, et enamik inimesi Eestis ei saa säästa. Huvitav, kuidas on sellise mõtteviisiga inimesed sattunud Finantsvabaduse gruppi või mida nad seal teevad 🤔

Kes vastutab minu elu eest? Kes vastutab minu heaolu, minu laste, minu valikute eest? Mina ise loomulikult. Mitte ühiskond, riik, valitsus ega naabrid, sõbrad, sugulased ega ka minust edukamad, rikkamad, targemad või tublimad.

Iga inimese elu, hetkeolukord ja heaolu on tema enda otsuste ja valikute tulemus. Inimene ei ole puu, et ta oleks mingisse olukorda (elukoht, töökoht või muu) kinnistatud. Muutused algavad igaühest endast – kui Sulle ei meeldi, mida Sa teed või kus Sa oled, siis muuda seda.

Ma olen nii mõneski postituses kirjutanud oma majaehitusest. Ehk siis üle 3 aasta tagasi hakkasin ühte tõelist sara endale ja lastele elamisväärseks kõpitsema. Ise, peaasjalikult üksi ja oma sissetulekutest ilma laenuta. Sisse olen seni ostnud 2 teenust – põranda betoonivalu ja õhksoojuspumba paigalduse.

Päris alguses olid abiks õde ja õemees lammutuse, majja liiva tassimise ja tühja ruumi vannitoa ehitamiseks gyproci lakke panekuga, õde käis pärast ka parketi algust aitamas ja pahteldamas-lihvimas. Mõned sõbrad on selle aja jooksul aidanud vana saast seintelt maha saada (20a seisnud tuuletõkkeplaat ja klaasvill selle all) ja peno seina.

Ülejäänu olen kõik üksi teinud alates põrandaküttetorustiku vedamisest kuni vannitoa otsast lõpuni plaatimiseni ja kõik, mis sinna vahele on mahtunud. Teine korrus on kütte puudumise ja olematu soojustuse tõttu veel kasutuskõlbmatu, seega elame koos lastega esimesel korrusel. See tähendab umbes 70 m2 pinda, mis koosneb vannitoast, köögist ja elutoas.

Ehk siis elan koos 3 lapsega jämedalt 40 m2 toas, milles vaba põrandapinda on umbes pool. Vaba seinaäärt on umbes 3 meetrit, millest üle poole on 2 ust. Ülejäänud seinaäärsed on täis mööblit – üks nari, üks lahtikäiv diivanvoodi, üks beebivoodi, 2 tugitooli, suur kirjutuslaud, paar riiulit ja kümmekond kummutit.

Kas selline elu on mugav? Muidugi mitte! Ma tahaksin omale enda tuba, ideaalis veel ka töötuba, kuna töötan palju kodukontoris. Lapsed on nii suurte vanusevahedega, et igaühel peaks ideaalis oma tuba olema.

Enne siinsesse ehitusse kolimist üürisin siin lähedal ühte tuba suurest majast, ca 20 m2. Toas elamise eest maksin maja arved ja täitsin muid kohustusi – käisin omaniku isa ja poja eest vajadusel poes, hoolitsesin koera eest, hoidsin aeda ja maja korras. Polnud ka mugavusega hiilata.

Paljud mu tuttavad on mu majaehituse kohta küsinud, et miks Sa seda üksi teed? Miks Sa kedagi appi ei palu? Aga kõigil inimestel on oma elu. Kes see tahab pidevalt teistel abiks käia, eriti kui see majaehitus ongi üks lõputu projekt? Ja kui laenu ei võta ja teed kõike oma sissetulekutest, siis ei olegi teisi variante, kui teed ise ja nii kiiresti ja hästi kui suudad, nii rahaliselt kui ajaliselt.

Ja kuigi tihti on sellest sarast ja kogu sellest tööst selline kopp ees, et jookse metsa, siis on see ikkagi parem, kui elada naabrist paremini ehk üle oma võimete – elada majas, mis on pool elu panga oma, sõita autoga, mis on liisingufirma oma ja kuuluda sellesse kolmandikku, kes ei saa sissetulekutest sentigi säästa.

Minu töö on tulemuspõhine ja tihti ei ole mul kuude kaupa töist tulu. Võin öelda, et julgelt üle poolte kuude ei teeni ma sentigi töist tulu. Ja sealjuures kulud on ka ehitust arvestamata keskmisest suuremad, mu igakuised püsikulud on neljakohaline summa. Sellegipoolest on kõik arved õigeaegselt makstud, söök laual ja riided seljas. Just sellepärast ma elangi allpool oma mugavuse piire, et mul oleks võimalik säästa, investeerida, teenida passiivset tulu ja elada ära ka sel ajal, kui töist tulu pole. Ja justnimelt sel samal põhjusel peaksid säästma ka kõik need, kes seda “ei saa”. Sest elu tabab kõige valusamini just neid, kes selleks valmistunud pole – kui puhver on null, siis lööb iga ootamatus eelarve lõhki.