Rahablogi. Kuidas kriisis ellu jääda? Kuuülevaade märts 2020.

Hullumeelne aeg, kas pole? Uskumatult palju on kuu ajaga muutunud. Kodust on saanud kodukool-lasteaed-hullumaja. Proovisin kodukontori ka sinna mahutada, aga no ei õnnestunud kuidagi ja nii muundus kodukontor autokontoriks.

Kuigi lasteaeda hoiti pärast koolide sulgemist veel nädal aega lahti ühe rühmaga, siis mõistagi jäid kõik lapsed pärast eriolukorra välja kuulutamist koju ja ma ise ka. Esimesed 2 nädalat olid täielik hullumaja. Kui suuremate kooliasjad sai läbi häda õhtuks tehtud (1.klassi omal oli 10-13 asja päevas!), siis minu tööaega mahtus esimese 2 nädala peale tund-poolteist päeva kohta. Pesamuna teatas läpakat nähes kategooriliselt: emme tööd ei! Ja nii jäi mu ainsaks tööajaks tema napp päevauni.

Kui mõni aeg tagasi rõõmustasin, et võtsin ägeda raamatu tõlkimisse, siis täna ei jõua ennast ära kiruda. Rohkem puusse pole võimalik ajastusega panna, aga noh, kes midagi sellist oleks eales osanud ette näha? Tõlkimise pakkumist tehes arvestasin töömahuks 5 arvestuslikku lehekülge ja 2 nädalat lisaks koolivaheaegadele mõeldes. 8 nädalat sellest on kulunud, 5 järgi ja mul on jämedalt pool raamatust tõlgitud. 🙄

Kuna näha oli esimese kahe vabatahtliku karantiini nädalaga, et iseregulatsioon ei toimi ja minu töö jääb tegemata, siis kolmandast nädalast jagasime päeva lastega pooleks. Esimene pool päevast kodukool-lasteaed ja teine minu tööpäev. Seega viimased 2 nädalat olen hiljemalt kell 13 läpaka kaenlasse võtnud, kilomeeter kodust auto ära parkinud ja autos tõlkinud, kuni endal jaksu ja/või läpakal akut jagub. Planeeritud graafikusse pole küll veel jõudnud, aga igatahes on seis kõvasti lootustandvam kui paar nädalat tagasi.

Põhitegevuse osas on mul täielik vaikus. Poolikud projektid jäid eriolukorra tulekuga kõik seisma ja viimane töine tulu oli veebruari algul. Ainus sissetulek on hetkel eraisikulaenud. Nendega on endiselt kõvasti vaeva – paljud viivitavad ja jäävad võlgu.

Aga siiski on neist nii palju kasu, et märtsi arved said laenuintressidest makstud ja pool söögikulu ka. Seega kui hästi läheb, siis võiks aprillis eeldada, et olen finantsvabaduse saavutanud – hetkeseisu vaadates peaks aprilli laenuintressid ilusti katma kõik mu püsikulud, arved ja söögi. Passiivne tulu on muidugi palju öeldud selle tulu kohta 😁 Tegelikult nõuab see pidevat aktiivset tegevust ja pooltel laenuvõtjatel tuleb igapäevaselt seljas elada, et oma raha tagasi saada. Aga samas on see hetkel mu tulusaim investeering.

Veebruari osas olin ühe valearvestuse teinud, millele raamatupidaja märtsis tähelepanu juhtis ja märtsi graafikul sai veebruari intresside summa parandatud.

Muude investeeringute osas teen ka mõned muutused, ühisrahastusest hakkan väljuma nii, kuidas rahad vabanevad. Grupeer on hetkel lahtine – väga palju küsimärke ja tundub, et tegu võib olla pettusega. Igatahes on sotsiaalmeedias ja blogides palju postitusi, mis Grupeeri samasse patta pannud Kuetzali ja Envestioga. Saab näha. Soovituslinkide lehelt võtan nad maha. Mintoses on ka igasuguseid negatiivseid märke – järjest enam laenukontoreid satub põhjusel või teisel raskustesse, ootel maksete summad ja viivitused kasvavad jne. Mintos ise kehtestas teenustasu järelturul müümisele ja see sai mulle otsustavaks, et võtan rahad välja.

Aktsiad tasapisi juba langevad, aga mitte veel piisavalt, et ostma hakata. Ootan paremaid hindu ja samamoodi jälgin kinnisvara. Muid plaane hetkel polegi. Püüan raamatu tõlgitud saada ja ootan pikisilmi seda aega, millal see hullus läbi saab. Püsige kodus, küsige terved ja olge hoitud

Rahablogi. Kuuülevaade jaanuar 2020. Uus aasta, uued suunad.

Seekord olen eriti usin olnud ja kuuülevaade saab erinevalt viimastest kuudest tehtud varakult 🙂 Aasta on alanud tormiliselt. Aasta alguses helistas mu parim klient ja ütles, et tal on mulle üks hea diil pakkuda. Head kliendid ja head diilid mulle meeldivad, nii saime temaga kokku, kohvitasime ja leppisime üksikasjad kokku. Selle tulemusena on minu varade seis jaanuari lõpus hoopis erinev sellest, mis ta oli kuu aega tagasi 😃Suurim erinevus torkab pildil ka kohe suurelt silma – kinnisvara 🙂 Mu uue firma bilansis on nüüd veidi üle 30 hektari maad Saaremaal. Kirja läks ta lepingus kajastatud soetusmaksumuses ja eesmärgiks on kapitali kasv – 6 suuremat kinnistut saavad detailplaneeringu abil pisemaks ja seejärel müüki. Teine suur muutus on üks minu jaoks päris uus varaklass – lühiajalised laenud eraisikutele. Risk on suur, aga eeldatav tootlussamuti – välja läks 7 laenu intressiga alates ca 100% kuni üle 1200% aastas, sõltuvalt summast ja tähtajast. Lühim laen 3 nädalat, pikim 4 kuud. Ühisrahastuses on samuti muutused. Pärast kliendi ideed kuu alguses vajasin vahendeid juurde ja seega likvideerisin Envestio portfelli ja võtsin mõlema firma raha välja. Tundub, et mul vedas ajastusega, sest veidi peale seda on portaal orbiidilt kadunud. Passiivne tulu oli veidi üle 40€. Järgmisel kuul on see summa loodetavasti märksa ilusam 🙂 Sõbrantsile just ütlesin, et veebruaris saan kas täie raha eest naerda või nutta – eks need eraisikulaenud üks suur risk ole 😬 Blogi on täitsa oma elu hakanud elama ja liigub sammhaaval edasi 🙂 Kui eelmise aasta alla 10 kuuga oli üle 1600 vaatamise, siis jaanuaris on neid juba üle kolmandiku sellest ehk 615.

Rahablogi. Kuidas läks Facebooki #kogumispäevik grupi 100€ väljakutse

Märtsis kirjutasin postituse selle kohta, et blogija Henry esitas Facebooki populaarses grupis #kogumispäevik väljakutse kõigile soovijaile. Väljakutse seisnes selles, et kõik soovijad investeerivad 1. aprillil 100 eurot enda valitud kohta ja aasta lõpus vaadatakse üle, kes selle summa suurimaks on suutnud kasvatada. Tundus lisaks oma kasulikkusele ka üks mõnus hasartne väljakutse ja loomulikult otsustasin ma selle rõõmuga vastu võtta 😃

Uus aasta on juba 2 nädalat kestnud, seega on paras aeg üle vaadata, kuidas mul see väljakutse läks. Meeldetuletuseks või kes algset postitust lugema ei sattunud, siis võtsin väljakutse vastu lausa viiekordselt ja investeerisin 100 eurot Balti aktsiatesse, Mintos ühisrahastusse, Grupeer ühisrahastusse, Envestio ühisrahastusse ja Fastinvest ühisrahastusse.

31. detsember 2019 seisuga oli minu investeeritud 500 eurost saanud 700.96€ ehk minu väljakutse raames tehtud investeeringute tootlus oli 9 kuuga veidi üle 40%, mis teeb aastase investeeringu tootluseks üle 53%.

Loomulikult ei olnud kõik investeeringud võrdselt head – üks tootis kahjumit, ühest loobusin poole pealt, võtsin raha välja ja jäin nulli ning 3 tootsid kasumit.

Balti aktsiate tulemiks jäi 74.64. Ostsin algul Baltika aktsiaid, siis müüsin need kahjumiga, siis ostsin Silvano aktsiaid ja need on samuti kahjumis. 2 korda sain 3€ dividende ja ühe korra 3€ aktsiakapitali vähendamise eest. Kahjum 25.36€.

Fastinvest. Tundus algul selline enamvähem ok ühisrahastus. Enda jaoks olen ühisrahastuse tootluse alampiiriks pannud 12% aastas ehk 1% kuus. Mingil hetkel juhtusin lugema äärmiselt negatiivset arvustust seoses hulga kahtlaste isikute, tehingute ja taustaga Fastinvest kohta. See jäi kriipima, suvel otsustasin tootluse korstnasse kirjutada ja kasutasin nende tagasiostuvõimalust, jättes selleks ajaks teenitud intressi portaalile ja võtsin raha välja. Tootlus 0, aga selle portaali puhul pidasin õigemaks oma sisetunnet usaldada ja raha alles jätta.

Mintos. Konto seis 31.12.2019 seisuga 143.04. Sealjuures on aga üks suur aga – 122.34 sellest summast on laenud, mis on rohkem kui 60 päeva võlas. Tagasiostugarantiiga, aga kahtlase väärtusega – Aforti laenud, millega kauplemine on suvest lõpetatud, millel on ka täiendav grupi garantii, aga mille osas Mintos loodab kõigepealt tagasi saada portaali poolt investoritele ette makstud summad ja pole seetõttu jõuliselt tagasiostugarantiid nõudma hakanud. Olen Aforti asjadest ka varasemates postitustes kirjutanud. Seega see raha võib, aga ei pruugi mulle tagasi tulla. Ühisrahastuse võlud ja valud 😬

Envestio. Konto seis 31.12.2019 seisuga 200.46. Tänaseks päevaks on see raha mu firma pangakontol. Summa oleks olnud veidi suurem, aga lõpetasin detsembri lõpuks kõik laenud, makstes selle eest trahvi 5% summast ja võtsin raha välja. Vana firma investeeringud oli mul plaanis nagunii lõpetada ja seega see Envestio konto sai tehtud ainult selle väljakutse tarbeks, lisaks tahtsin kontrollida, kuidas väljamaksed tagasiostu korral toimivad. Toimisid laitmatult 🙂 Tootlus 9 kuuga üle 100% ehk üle 133% aastas.

Grupeer. Konto seis 31.12.2019 seisuga rekordiline 282.82€. Kuigi portaali intressid võrreldes Envestio 16-20% projektidega on tagasihoidlikud 10-14%, siis tänu oma tihedatele cashback kampaaniatele ja sarnaselt Envestio portaalile väga lahkele pikaajalisele soovitusprogrammile on võimalik väga kena tootlust teenida 😎 Täpsemalt 182% 9 kuuga ehk üle 243% aastas 😃

Kokkuvõttes jäin eksperimendiga väga kenasti plussi. Suurimaks positiivseks üllatajaks sai minu jaoks Grupeer. Ausalt öeldes ei lootnud neist palju, arvestades suhteliselt keskpärase tootlusega projekte, seega Grupeer ületas kõik ootused.

Envestio ümber on viimasel ajal igasuguseid spekulatsioone, eriti pärast Kuetzal skandaali ilmsiks tulekut. Erinevates gruppides ja blogides on ülepäeviti mingid arutelud. Kahtlustatakse pettust, püramiidskeemi, rahapesu ja mida kõike veel. Jah, vaieldamatult on neil kahtlase väärtusega projekte. Aga lisan siia lõppu ühes FB grupis avaldatud kirja investorile, mis minule jätab positiivse mulje. Ja mitmele erinevale kommentaarile vastuseks lisan ka siia, et Envestio ühisrahastuses on viimase kuu jooksul müügis tavapärasest rohkem projekte, mis näitab, et investorid müüvad oma osalusi, AGA nende müüdavate osade maht on null koma midagi protsenti kogumahust – mis ei anna mingit põhjust paanikaks ja on üsna tavapärane. Mintos järelturg on kordades suurem ja seda ei pea keegi probleemiks.

Rahablogi. Kuuülevaade november ja detsember, 2019. aasta kokkuvõte

Kuna aasta lõpp ja uue algus on läinud suuremalt osalt ehituse tähe all (peaaegu 2 kuud järjestikust ehitamist, mille vahele on mahtunud umbes nädalajagu ehitusvabu päevi), siis on blogi jäänud hetkel vaeslapse ossa. Pühapäeval jõudsin esimese pikema külje voodrilaua alla ja sellega on umbes kolmandik majast kaetud.

Eile pidin laenuks saadud naelapüssi tagastama mõneks ajaks ja plaanisin sel ajal laudu ette koorida nii palju kui jõuan. Aga eile õhtuks oli pesamunal üle 39 palavik ja nii sai sellest nädalast ehitusvaba nädal.

Seega kasutasin täna tema päevaund ja lõin aasta numbrid kokku, et saaks lõpuks kuuülevaated tehtud koos aasta kokkuvõttega.

Aasta jooksul teenisin ~650€ passiivset tulu ja lõviosa sellest moodustas ühisrahastus. Ühisrahastuse pingerida jäi eelmiste kuude sarnaseks: esikohal tootluse poolest Grupeer, teisel kohal Envestio, kolmandal Mintos ja neljandal Estateguru, mille portfelli sulgesin pärast järelturu avanemist ja mille tootluseks jäi lõpuks üle 7%. Konkreetsemad tootlused on näha XIRR arvutustes:

Novembri lõpu varade jaotus oli selline:

Ideaalis näeksin graafikut sellisena, et kinnisvara moodustab 50% varadest, äriühingud 10%, raha 10%, kasvukonto 10%, aktsiad 10% ja 10% jätan hetkel lahtiseks.

Ühisrahastuse osalust hakkan alanud aastal vähendama vastavalt võimalustele. Mintoses on mõned laenuandjad sattunud raskustesse, Crowdestates ilmnes jamasid ja viimasena kerkis üles korralik fopaa seoses Kuetzal ühisrahastusega, kui selgus, et ühe suure laenu taga oli olematu firma ja millele järgnes portaali hiljutine avaldus, et mainekahju osutus liiga suureks ja pannakse uksed kinni.

Aasta lõpu seisuga oli mu varade jaotus järgmine:

Kuidas siis 2019. aasta kokkuvõttes möödus? Üldjoontes oli tegus aasta. Eesmärkidest – 15000€ investeeringuteks otseses mõttes ehk raha teenima ei läinud. Poole aasta pealt panin fookuse raha teenimiselt majaehitusse ja see küll suurendab maja väärtust ehk toob kunagi tulevikus kasu, aga hetkel mitte. Küll aga arvestasin kokku, et varasid on mul tegelikult mitu korda suurem summa kui eesmärgiks pandud 15000€, seega iseenesest jäin aastaga rahule. Majaehitus on mul juba 3.5a hooti käinud ja kui tuhin tuleb, siis suunangi aja, raha ja energia majja.

Ettevõtluse osas lõppes aasta samuti positiivselt. Kui 2018 käive oli 3x väiksem kui 2017, siis 2019 jäi 2017 järel käibelt teiseks. Praegu on samuti mitu aktiivset projekti töös, seega käesoleva aasta algul on ka tegus ja loodetavasti väljendub see ka käibenumbrites kenasti 🙂

Täna sain teise tõlkepäringu raamatu tõlkimiseks. Seekordne raamat kõnetas eelmisest märksa rohkem, aga ei tea, kas see ka tõlkimisse jõuab. Nimelt peaks see juba mai algul juba ilmuma ja pool peaks praeguseks tõlgitud olema. Selgus aga, et tõlge ei kõlba kuskile ja nüüd on kiiremas korras uut vaja. Maht ja aeg on aga sellised, et kui see töösse tuleb, siis pean järgmised 2 kuud iga päev 10 lk tõlkima. See omakorda tähendab, et ehituse jaoks jääb 0 aega, põhitegevuse jaoks nii vähe kui võimalik ja kui keegi lastest haigestuma peaks, siis on kohe tuksis. Natuke hirmus oli seda pakkumist teha sellise arvestusega 😬

Rahablogi. Elu on ilus.

Nädalavahetus on edukalt üle elatud. Lapsed kõik reipad ja haigusvimm võidetud. Pidasid mõlemad päevad ilusti vastu, kui terve valge aja 9st 4ni väljas tööd tegin, uskumatult tublid.

Nüüd tegin sauna tule alla ja saan sauna laste tuttumineku ajaks ilusti soojaks 🙂 Peale tervet nädalat ehitust on saun lausa hädavajalik – minu tõeline ihu ja hinge õnnistus 😍

Kui reedel oli selline lootusetuse tunne, et aeg taob jalaga ahtrisse ja üks ebaõnn ajab teist taga, siis pärast tubli töönädalavahetust on tunne ja seis hoopis teine. Osb-d on jäänud panna veel viimased jupid majast – kolmandik ühe otsaseina katusealust, teise otsaseina katusealune teise korruse akendest üles ja lõunapoolsest pikemast küljest ka teise korruse akendest katuseni. Ca 250 ruudust vast paar-kolmkümmend on jäänud.

Voodrilauda pole veel puutunud. Kuigi esimese õhinaga arvasin, et hakkan kohe põhjaküljele voodrit panema, aga kuna naelapüssi tagastamisega ei põle, siis otsustasin enne OSB lõpuni panna ja siis voodrilauda panema hakata.

Nüüd ei suuda ainult otsustada paari asja. Üks tuttav kommenteeris, et OSB liitekohad tuleks ära teipida. Mingi spetsteip, mida vaja kuskil paarsada meetrit ilmselt ja mis selles koguses maksab ~150€. Pluss ajakulu, mis sellele läheb. Teine tuttav kommenteeris, et teip pole hea, sest puit mängib ja teip läheb katki, pangu ma silikooni. Oleks raha ja aega nagu muda, siis võiks ju teipida ja OSB peale veel ühed reikad panna ja üldse võiks uue maja ehitada 🤔

Samas viimase ca kuuga on ehitusele juba roppu moodi raha läinud. OSB ca 800, voodrilaud ligi 1300, naelapüssi naelad, kruvid, reikad ja muu nänn veel paar sotti, tikksaag akuga 150, uus boiler üle soti ehk siis kokku üle 2500. Säästud hakkavad otsa saama, aga töiselt on tulemas vaikne periood, mis tähendab, et järgmised 3 kuud ei pruugi töist tulu üldse olla 😐

Sellele mõeldes ei tahaks hetkel ehitusele rohkem raha kulutada, tahaks voodri peale ja akna-ukseavad tehtud saada, et need krdi rusikasuurused augud igal pool lõpuks kaetud saaks ja maja ehk ometi sooja pidama hakkaks. Aga mis siis, kui tuttaval on õigus ja ilma teipimata on kasu ikka nullilähedane? Rasked valikud, kui iga liigutus toob endaga kaasa sada muud vajalikku asja, mis jälle kõik maksavad 🙄

Ühe käkiga sain ka muidugi hakkama, kuidas siis muidu 😬 Mul rippusid siin ukse ja akende juures ühed juhtmed juba poolteist aastat. Keegi ajuhiiglane oli kunagi sauna elektri viinud läbi õhu ja ringiga ukse kohalt nii, et lamp ukse kohal töötas sauna voolu pealt. Ja kui eelmisel suvel mu väiksemate laste isa aitas mul peno panna, siis ta arvas, et kõige õigem mõte on need juhtmed väljapoole peno seinale rippuma jätta – noh, et ta sõber elektrik tuleb teeb selle korda ja kaotab selle porri ära.

Nojah, juba poolteist aastat tuleb ja nüüd jäid need juhtmed mu OSB panekule jalgu. Kui ma eelmisel aastal ukse kohalt lambi lahti ühendasin, siis kirjutasin juhtmete värvid kuskile prussijupile. See on ilmselt ammu saunas ära põletatud, nii et ühendasin siis juhtmed oma parima äranägemise järgi – ühte värvi juhtmed kõik kokku. Lampi vahele ei ühendanud. Ja kui nüüd katsetasin, kas lambi lülitit vajutades kaob saunast elekter, siis käis korralik pauk ja kogu maja elekter oli läinud 😁

Rahablogi. Elust, rahast ja valikutest.

Eile tekitas Facebookis Finantsvabaduse grupis üks teema päris populaarse arutelu ligi 200 kommentaariga. Teemaks oli Eesti elanike finantskirjaoskuse ehk rahatarkuse uuring 2019, mille kohaselt ligi kolmandik inimestest ei säästa sentigi oma sissetulekutest (err uudis). Uudis ise pole minu jaoks üllatav, aga selles üllatusin küll siiralt, et sellises grupis on niivõrd palju inimesi, kes ka usuvad, et enamik inimesi Eestis ei saa säästa. Huvitav, kuidas on sellise mõtteviisiga inimesed sattunud Finantsvabaduse gruppi või mida nad seal teevad 🤔

Kes vastutab minu elu eest? Kes vastutab minu heaolu, minu laste, minu valikute eest? Mina ise loomulikult. Mitte ühiskond, riik, valitsus ega naabrid, sõbrad, sugulased ega ka minust edukamad, rikkamad, targemad või tublimad.

Iga inimese elu, hetkeolukord ja heaolu on tema enda otsuste ja valikute tulemus. Inimene ei ole puu, et ta oleks mingisse olukorda (elukoht, töökoht või muu) kinnistatud. Muutused algavad igaühest endast – kui Sulle ei meeldi, mida Sa teed või kus Sa oled, siis muuda seda.

Ma olen nii mõneski postituses kirjutanud oma majaehitusest. Ehk siis üle 3 aasta tagasi hakkasin ühte tõelist sara endale ja lastele elamisväärseks kõpitsema. Ise, peaasjalikult üksi ja oma sissetulekutest ilma laenuta. Sisse olen seni ostnud 2 teenust – põranda betoonivalu ja õhksoojuspumba paigalduse.

Päris alguses olid abiks õde ja õemees lammutuse, majja liiva tassimise ja tühja ruumi vannitoa ehitamiseks gyproci lakke panekuga, õde käis pärast ka parketi algust aitamas ja pahteldamas-lihvimas. Mõned sõbrad on selle aja jooksul aidanud vana saast seintelt maha saada (20a seisnud tuuletõkkeplaat ja klaasvill selle all) ja peno seina.

Ülejäänu olen kõik üksi teinud alates põrandaküttetorustiku vedamisest kuni vannitoa otsast lõpuni plaatimiseni ja kõik, mis sinna vahele on mahtunud. Teine korrus on kütte puudumise ja olematu soojustuse tõttu veel kasutuskõlbmatu, seega elame koos lastega esimesel korrusel. See tähendab umbes 70 m2 pinda, mis koosneb vannitoast, köögist ja elutoas.

Ehk siis elan koos 3 lapsega jämedalt 40 m2 toas, milles vaba põrandapinda on umbes pool. Vaba seinaäärt on umbes 3 meetrit, millest üle poole on 2 ust. Ülejäänud seinaäärsed on täis mööblit – üks nari, üks lahtikäiv diivanvoodi, üks beebivoodi, 2 tugitooli, suur kirjutuslaud, paar riiulit ja kümmekond kummutit.

Kas selline elu on mugav? Muidugi mitte! Ma tahaksin omale enda tuba, ideaalis veel ka töötuba, kuna töötan palju kodukontoris. Lapsed on nii suurte vanusevahedega, et igaühel peaks ideaalis oma tuba olema.

Enne siinsesse ehitusse kolimist üürisin siin lähedal ühte tuba suurest majast, ca 20 m2. Toas elamise eest maksin maja arved ja täitsin muid kohustusi – käisin omaniku isa ja poja eest vajadusel poes, hoolitsesin koera eest, hoidsin aeda ja maja korras. Polnud ka mugavusega hiilata.

Paljud mu tuttavad on mu majaehituse kohta küsinud, et miks Sa seda üksi teed? Miks Sa kedagi appi ei palu? Aga kõigil inimestel on oma elu. Kes see tahab pidevalt teistel abiks käia, eriti kui see majaehitus ongi üks lõputu projekt? Ja kui laenu ei võta ja teed kõike oma sissetulekutest, siis ei olegi teisi variante, kui teed ise ja nii kiiresti ja hästi kui suudad, nii rahaliselt kui ajaliselt.

Ja kuigi tihti on sellest sarast ja kogu sellest tööst selline kopp ees, et jookse metsa, siis on see ikkagi parem, kui elada naabrist paremini ehk üle oma võimete – elada majas, mis on pool elu panga oma, sõita autoga, mis on liisingufirma oma ja kuuluda sellesse kolmandikku, kes ei saa sissetulekutest sentigi säästa.

Minu töö on tulemuspõhine ja tihti ei ole mul kuude kaupa töist tulu. Võin öelda, et julgelt üle poolte kuude ei teeni ma sentigi töist tulu. Ja sealjuures kulud on ka ehitust arvestamata keskmisest suuremad, mu igakuised püsikulud on neljakohaline summa. Sellegipoolest on kõik arved õigeaegselt makstud, söök laual ja riided seljas. Just sellepärast ma elangi allpool oma mugavuse piire, et mul oleks võimalik säästa, investeerida, teenida passiivset tulu ja elada ära ka sel ajal, kui töist tulu pole. Ja justnimelt sel samal põhjusel peaksid säästma ka kõik need, kes seda “ei saa”. Sest elu tabab kõige valusamini just neid, kes selleks valmistunud pole – kui puhver on null, siis lööb iga ootamatus eelarve lõhki.

Rahablogi. Kuhu saab investeerida väiksemaid summasid lisaks ühisrahastusele

Üldlevinud arvamus on, et investeerimiseks peab olema palju raha ja väikseid summasid pole mõtet säästagi, investeerimisest rääkimata. Oled kindlasti ise ka kuulnud selliseid kommentaare – mis mõtet on säästa, kui inflatsioon selle raha nagunii ära sööb. Või siis kust ma selle raha võtan, kui niigi vaevalt ots otsaga kokku tulen. Tuleb tuttav ette?

Kui eelmises postituses rääkisin, kuidas saab börsil kaubeldes väikeste summadega raha teenida, siis täna räägin hoopis kinnisvarasse investeerimisest. Arvatakse, et kinnisvarasse investeerimine nõuab väga palju raha. Aga tegelikult on võimalik ka väga väikeste summadega kinnisvara osta.

Eestis on mitmed oksjonikeskkonnad, kus kinnisvara hinnad algavad lausa ühe- ja kahekohalistest summadest. Eesti suurim vabaturu oksjonikeskkond on www.osta.ee, kus tihti pannakse asjad müüki 1€ alghinnaga või lausa sentide eest. Postituse kirjutamise ajal on näiteks käimas ühe äripinna müügioksjon, mille alghind oli 1€, 22 pakkumisega on hind praeguseks tõusnud 505€ peale. Miinuseks on see, et häid pakkumisi palju pole ja tuleb pidevalt jälgida, et pärleid tabada.

Teiseks võimaluseks on kohtutäiturite ja pankrotihaldurite oksjonid, kus kinnisvara alghinnad algavad tihti mõnekümnest või mõnesajast eurost. Sellised oksjonilehed on näiteks http://www.varad.ee, http://www.oksjonikeskus.ee ja http://www.haamer.net. Nende pakkumiste puhul tuleb kindlasti hoolikalt tingimusi lugeda – et nõuded ja hüpoteegid kustutatakse pärast edukat oksjonit ja et ostja ei vastutaks näiteks võla eest korteriühistule.

Kohtutäiturite oksjonite miinuseks on see, et tihti pole võimalik varaga eelnevalt tutvuda ja ostetakse nii-öelda põrsas kotis. Sellistel juhtudel on kasulik eeldada, et saadakse 4 seina – siis ei teki hiljem ebameeldivaid üllatusi, kui kapitaalremont on investeeringu hinna sisse arvestatud. Samuti tuleb arvestada, et remondi ajal investeering tulu ei teeni ja toodab kahjumit, sest lisaks remondi maksumusele tuleb selle aja eest ise kommunaalkulud tasuda.

Veel tuleb täiturite oksjonite puhul arvestada selle võimalusega, et võlgnik kinnisvara vabatahtlikult ei vabasta ja endal tuleb valduse saamiseks kohtutäituri abi kasutada. Kui aga miinused endale selgeks teha ja kõige kaasnevaga arvestada, siis on see hea võimalus väikeste summadega investeerimist alustada.

Enda jaoks tuleb enne ostmist ka selgeks teha, mis eesmärgil see investeering tehakse – kas välja üürimiseks või edasimüümiseks. Tuleb teha omale selgeks, milline on nõudlus ja turg konkreetses asukohas – kas seal on üürinõudlust või mis hinnaga seal sarnast kinnisvara müüakse. Selleks oleks mõistlik kindlasti kasutada spetsialisti abi, hea kinnisvaramaakler oskab selliseid nüansse hästi hinnata ja samuti oskab ta ehk nõu anda, milleks konkreetne investeering mõistlikum on.

Minu eesmärk on sel aastal osta esimene kinnisvara investeeringuna, mille plaanin korda teha ja esialgu üürile anda. Kui leian rohkem soodsaid pakkumisi, siis kindlasti ühega ei piirdu.