Rahablogi. Kuuülevaade september 2020 ja hoiatus petuskeemide kohta.

Oktoober on uskumatult kiiresti möödunud ja teinud nagu polegi midagi suurt.

Maja seinad sain loomulikult voodri alla ja akende-uste paledest on tehtud kõik alumise korruse omad (15 akent ja 2 ust) ning 2 ülemise korruse akent 13st. Lisaks said ülemise korruse aknad kõik ka pestud, rentisin selleks aknapesuroboti. Alumise korruse aknapesu ostan sisse teenusena koos maja suurpuhastusega, samuti saab selle käigus puhtaks ka saun, see on broneeritud järgmisele nädalale.

Põhitegevuse osas on aeg sügisele omaselt veidi aktiivsemaks läinud. Septembris sai üks suvel alustatud suurem projekt Haapsalus lõpetatud.

Investeeringute osas sai eesmärk taas täidetud ja septembri tulu oli suurem eelmisest kuust, seega terve see aasta on kenasti tõusujoones läinud. Eraisikulaenude osakaal investeeringutes on samuti plaanipäraselt kasvanud. Küll aga tuli septembris üle pika aja juurde arvestatav hulk võlglasi ja see trend jätkub kahjuks ka sellel kuul.

Seega on mõned maksekäsud kohtusse lisandunud. Positiivse poole pealt sain selle kuu algul tagasi ühe pool aastat vana võla ja laekus ka esimene jupike võlgnevust kohtutäituri vahendusel.

Nüüd aga ühest negatiivsest teemast, millega laenude andmisel üllatavalt tihti kokku puutun, nimelt petuskeemid. On uskumatu, kui paljud inimesed langevad igakuiselt petturite ohvriks. Laenude andmiseks vaatan kontoväljavõtteid ja paljudel on hulk seletamatuid kandeid välismaale. Inimesed loodavad saada kas odava intressiga laenu või pärandust või veel jumal teab mida ja kannavad selle lootuses tuhandeid ja tuhandeid kuskile välismaistele kontodele. Kõige kurvem on see, et paljud neist ei usu, et tegemist on pettusega, laenavad selle jaoks kokku ulmelisi summasid ja kannavad raha seni, kuni endal enam kuskilt juurde võtta pole. Ja sellise pettuse ohvriks on langenud ka sellised inimesed, kes pealtnäha ja jutu põhjal jätavad igati aruka ja mõistliku inimese mulje. See olukord on ausalt öeldes lihtsalt masendav.

Kui miski tundub liiga hea, et tõsi olla, siis ta seda ongi. Kui laenu saamiseks küsitakse raha, siis on see pettus. Märgake inimesi enda ümber ja ohumärke!

Rahablogi. Kuidas kriisis ellu jääda? Kuuülevaade märts 2020.

Hullumeelne aeg, kas pole? Uskumatult palju on kuu ajaga muutunud. Kodust on saanud kodukool-lasteaed-hullumaja. Proovisin kodukontori ka sinna mahutada, aga no ei õnnestunud kuidagi ja nii muundus kodukontor autokontoriks.

Kuigi lasteaeda hoiti pärast koolide sulgemist veel nädal aega lahti ühe rühmaga, siis mõistagi jäid kõik lapsed pärast eriolukorra välja kuulutamist koju ja ma ise ka. Esimesed 2 nädalat olid täielik hullumaja. Kui suuremate kooliasjad sai läbi häda õhtuks tehtud (1.klassi omal oli 10-13 asja päevas!), siis minu tööaega mahtus esimese 2 nädala peale tund-poolteist päeva kohta. Pesamuna teatas läpakat nähes kategooriliselt: emme tööd ei! Ja nii jäi mu ainsaks tööajaks tema napp päevauni.

Kui mõni aeg tagasi rõõmustasin, et võtsin ägeda raamatu tõlkimisse, siis täna ei jõua ennast ära kiruda. Rohkem puusse pole võimalik ajastusega panna, aga noh, kes midagi sellist oleks eales osanud ette näha? Tõlkimise pakkumist tehes arvestasin töömahuks 5 arvestuslikku lehekülge ja 2 nädalat lisaks koolivaheaegadele mõeldes. 8 nädalat sellest on kulunud, 5 järgi ja mul on jämedalt pool raamatust tõlgitud. 🙄

Kuna näha oli esimese kahe vabatahtliku karantiini nädalaga, et iseregulatsioon ei toimi ja minu töö jääb tegemata, siis kolmandast nädalast jagasime päeva lastega pooleks. Esimene pool päevast kodukool-lasteaed ja teine minu tööpäev. Seega viimased 2 nädalat olen hiljemalt kell 13 läpaka kaenlasse võtnud, kilomeeter kodust auto ära parkinud ja autos tõlkinud, kuni endal jaksu ja/või läpakal akut jagub. Planeeritud graafikusse pole küll veel jõudnud, aga igatahes on seis kõvasti lootustandvam kui paar nädalat tagasi.

Põhitegevuse osas on mul täielik vaikus. Poolikud projektid jäid eriolukorra tulekuga kõik seisma ja viimane töine tulu oli veebruari algul. Ainus sissetulek on hetkel eraisikulaenud. Nendega on endiselt kõvasti vaeva – paljud viivitavad ja jäävad võlgu.

Aga siiski on neist nii palju kasu, et märtsi arved said laenuintressidest makstud ja pool söögikulu ka. Seega kui hästi läheb, siis võiks aprillis eeldada, et olen finantsvabaduse saavutanud – hetkeseisu vaadates peaks aprilli laenuintressid ilusti katma kõik mu püsikulud, arved ja söögi. Passiivne tulu on muidugi palju öeldud selle tulu kohta 😁 Tegelikult nõuab see pidevat aktiivset tegevust ja pooltel laenuvõtjatel tuleb igapäevaselt seljas elada, et oma raha tagasi saada. Aga samas on see hetkel mu tulusaim investeering.

Veebruari osas olin ühe valearvestuse teinud, millele raamatupidaja märtsis tähelepanu juhtis ja märtsi graafikul sai veebruari intresside summa parandatud.

Muude investeeringute osas teen ka mõned muutused, ühisrahastusest hakkan väljuma nii, kuidas rahad vabanevad. Grupeer on hetkel lahtine – väga palju küsimärke ja tundub, et tegu võib olla pettusega. Igatahes on sotsiaalmeedias ja blogides palju postitusi, mis Grupeeri samasse patta pannud Kuetzali ja Envestioga. Saab näha. Soovituslinkide lehelt võtan nad maha. Mintoses on ka igasuguseid negatiivseid märke – järjest enam laenukontoreid satub põhjusel või teisel raskustesse, ootel maksete summad ja viivitused kasvavad jne. Mintos ise kehtestas teenustasu järelturul müümisele ja see sai mulle otsustavaks, et võtan rahad välja.

Aktsiad tasapisi juba langevad, aga mitte veel piisavalt, et ostma hakata. Ootan paremaid hindu ja samamoodi jälgin kinnisvara. Muid plaane hetkel polegi. Püüan raamatu tõlgitud saada ja ootan pikisilmi seda aega, millal see hullus läbi saab. Püsige kodus, küsige terved ja olge hoitud

Rahablogi. Kuuülevaade veebruar 2020

varad_2020_veeb

Kui jaanuari kuuülevaates jõudsin just hõisata, et tööalaselt on natuke rahulikumaks muutunud, siis Murphy seadus toimib laitmatult 🙂 Enam pole üldse aega. Põhitegevuses on tööd ja jooksmist korralikult ja lisaks sain lõpuks ka esimese raamatu tõlkimisse, nii et kus on, sinna tuleb juurde 😀 Aga kes palju teeb, see palju jõuab, seega iga kell parem palju tööd ja palju raha kui vähe tööd ja ei midagi.

Veebruaris väga palju muutusi mu portfellis pole. Suurenenud on eraisikulaenude osakaal ja selle arvelt vähenenud raha osakaal. Numbriliselt vähenenud päris pole, aga kasumi osas vähemalt langes kasvukonto küll, kui aktsiaturud vahepeal pärast viirusepaanikat punasesse läksid. Küll aga on märgatav muutus passiivse tulu osas ja seda positiivses suunas 🙂

passiivne_tulu_2020_veeb

Minu uus varaklass eraisikulaenud – minu võlu ja valu. Nagu eelmises kuuülevaates mainisin, siis saab näha, kas nutta või naerda kogu raha eest. Eks see üks korralik riskibisnes on. Enamik laenuvõtjatest on sellised, kes enam ilmselt SMS-laenu ka ei saaks. Praeguseks olen 2 laenu kirjutanud lootusetuks ja andnud need maksekäsu kiirmenetlusse, eile saadeti võlgnikele makseettepanekud välja. Ülejäänutest osa on kenasti ja tähtaegselt oma laenud tagasi maksnud, osa on maksnud viivitusega ja osadega jagelen – 4 laenu on praegu üle tähtaja ja lisaks on täna veel ühel tähtaeg.

Valdava osa oma sisse pandud rahast olen siiski praeguseks tagasi saanud. Küll aga ei kipu paljudele neist enam uut laenu andma. Õnneks on meil oma väike laenuandjate grupp, kus kogemusi vahetada ja taustauuringut teha – seeläbi on nii mõnigi euro alles jäänud. Eks ma sellega arvestasin kohe, et see on väga suure riskiga investeering. Hetkel hoidun pigem uute laenude andmisest ja jagelen võlglastega. Kui oma sisse pandud raha tagasi olen saanud ja kasumit teeninud, siis selle plaanin küll kindlasti laenudesse reinvesteerida. Laenude tulu veebruaris oli suurem kui terve eelmise aasta passiivne tulu kokku. Ja seda arvestasin ma sealjuures väga konservatiivselt – need, kes viivitasid, nende tasutud summasid arvestasin ainult põhiosana ja intressi arvestan alles siis, kui põhiosa olen tagasi saanud. See on puhtalt mu isikliku arvestuse jaoks, võlamenetluses lähevad loomulikult vastupidi, et kõigepealt viivised-trahvid-intressid ja viimasena alles põhiosa.

Rahablogi. Kuuülevaade jaanuar 2020. Uus aasta, uued suunad.

Seekord olen eriti usin olnud ja kuuülevaade saab erinevalt viimastest kuudest tehtud varakult 🙂 Aasta on alanud tormiliselt. Aasta alguses helistas mu parim klient ja ütles, et tal on mulle üks hea diil pakkuda. Head kliendid ja head diilid mulle meeldivad, nii saime temaga kokku, kohvitasime ja leppisime üksikasjad kokku. Selle tulemusena on minu varade seis jaanuari lõpus hoopis erinev sellest, mis ta oli kuu aega tagasi 😃Suurim erinevus torkab pildil ka kohe suurelt silma – kinnisvara 🙂 Mu uue firma bilansis on nüüd veidi üle 30 hektari maad Saaremaal. Kirja läks ta lepingus kajastatud soetusmaksumuses ja eesmärgiks on kapitali kasv – 6 suuremat kinnistut saavad detailplaneeringu abil pisemaks ja seejärel müüki. Teine suur muutus on üks minu jaoks päris uus varaklass – lühiajalised laenud eraisikutele. Risk on suur, aga eeldatav tootlussamuti – välja läks 7 laenu intressiga alates ca 100% kuni üle 1200% aastas, sõltuvalt summast ja tähtajast. Lühim laen 3 nädalat, pikim 4 kuud. Ühisrahastuses on samuti muutused. Pärast kliendi ideed kuu alguses vajasin vahendeid juurde ja seega likvideerisin Envestio portfelli ja võtsin mõlema firma raha välja. Tundub, et mul vedas ajastusega, sest veidi peale seda on portaal orbiidilt kadunud. Passiivne tulu oli veidi üle 40€. Järgmisel kuul on see summa loodetavasti märksa ilusam 🙂 Sõbrantsile just ütlesin, et veebruaris saan kas täie raha eest naerda või nutta – eks need eraisikulaenud üks suur risk ole 😬 Blogi on täitsa oma elu hakanud elama ja liigub sammhaaval edasi 🙂 Kui eelmise aasta alla 10 kuuga oli üle 1600 vaatamise, siis jaanuaris on neid juba üle kolmandiku sellest ehk 615.

Rahablogi. Kuidas läks Facebooki #kogumispäevik grupi 100€ väljakutse

Märtsis kirjutasin postituse selle kohta, et blogija Henry esitas Facebooki populaarses grupis #kogumispäevik väljakutse kõigile soovijaile. Väljakutse seisnes selles, et kõik soovijad investeerivad 1. aprillil 100 eurot enda valitud kohta ja aasta lõpus vaadatakse üle, kes selle summa suurimaks on suutnud kasvatada. Tundus lisaks oma kasulikkusele ka üks mõnus hasartne väljakutse ja loomulikult otsustasin ma selle rõõmuga vastu võtta 😃

Uus aasta on juba 2 nädalat kestnud, seega on paras aeg üle vaadata, kuidas mul see väljakutse läks. Meeldetuletuseks või kes algset postitust lugema ei sattunud, siis võtsin väljakutse vastu lausa viiekordselt ja investeerisin 100 eurot Balti aktsiatesse, Mintos ühisrahastusse, Grupeer ühisrahastusse, Envestio ühisrahastusse ja Fastinvest ühisrahastusse.

31. detsember 2019 seisuga oli minu investeeritud 500 eurost saanud 700.96€ ehk minu väljakutse raames tehtud investeeringute tootlus oli 9 kuuga veidi üle 40%, mis teeb aastase investeeringu tootluseks üle 53%.

Loomulikult ei olnud kõik investeeringud võrdselt head – üks tootis kahjumit, ühest loobusin poole pealt, võtsin raha välja ja jäin nulli ning 3 tootsid kasumit.

Balti aktsiate tulemiks jäi 74.64. Ostsin algul Baltika aktsiaid, siis müüsin need kahjumiga, siis ostsin Silvano aktsiaid ja need on samuti kahjumis. 2 korda sain 3€ dividende ja ühe korra 3€ aktsiakapitali vähendamise eest. Kahjum 25.36€.

Fastinvest. Tundus algul selline enamvähem ok ühisrahastus. Enda jaoks olen ühisrahastuse tootluse alampiiriks pannud 12% aastas ehk 1% kuus. Mingil hetkel juhtusin lugema äärmiselt negatiivset arvustust seoses hulga kahtlaste isikute, tehingute ja taustaga Fastinvest kohta. See jäi kriipima, suvel otsustasin tootluse korstnasse kirjutada ja kasutasin nende tagasiostuvõimalust, jättes selleks ajaks teenitud intressi portaalile ja võtsin raha välja. Tootlus 0, aga selle portaali puhul pidasin õigemaks oma sisetunnet usaldada ja raha alles jätta.

Mintos. Konto seis 31.12.2019 seisuga 143.04. Sealjuures on aga üks suur aga – 122.34 sellest summast on laenud, mis on rohkem kui 60 päeva võlas. Tagasiostugarantiiga, aga kahtlase väärtusega – Aforti laenud, millega kauplemine on suvest lõpetatud, millel on ka täiendav grupi garantii, aga mille osas Mintos loodab kõigepealt tagasi saada portaali poolt investoritele ette makstud summad ja pole seetõttu jõuliselt tagasiostugarantiid nõudma hakanud. Olen Aforti asjadest ka varasemates postitustes kirjutanud. Seega see raha võib, aga ei pruugi mulle tagasi tulla. Ühisrahastuse võlud ja valud 😬

Envestio. Konto seis 31.12.2019 seisuga 200.46. Tänaseks päevaks on see raha mu firma pangakontol. Summa oleks olnud veidi suurem, aga lõpetasin detsembri lõpuks kõik laenud, makstes selle eest trahvi 5% summast ja võtsin raha välja. Vana firma investeeringud oli mul plaanis nagunii lõpetada ja seega see Envestio konto sai tehtud ainult selle väljakutse tarbeks, lisaks tahtsin kontrollida, kuidas väljamaksed tagasiostu korral toimivad. Toimisid laitmatult 🙂 Tootlus 9 kuuga üle 100% ehk üle 133% aastas.

Grupeer. Konto seis 31.12.2019 seisuga rekordiline 282.82€. Kuigi portaali intressid võrreldes Envestio 16-20% projektidega on tagasihoidlikud 10-14%, siis tänu oma tihedatele cashback kampaaniatele ja sarnaselt Envestio portaalile väga lahkele pikaajalisele soovitusprogrammile on võimalik väga kena tootlust teenida 😎 Täpsemalt 182% 9 kuuga ehk üle 243% aastas 😃

Kokkuvõttes jäin eksperimendiga väga kenasti plussi. Suurimaks positiivseks üllatajaks sai minu jaoks Grupeer. Ausalt öeldes ei lootnud neist palju, arvestades suhteliselt keskpärase tootlusega projekte, seega Grupeer ületas kõik ootused.

Envestio ümber on viimasel ajal igasuguseid spekulatsioone, eriti pärast Kuetzal skandaali ilmsiks tulekut. Erinevates gruppides ja blogides on ülepäeviti mingid arutelud. Kahtlustatakse pettust, püramiidskeemi, rahapesu ja mida kõike veel. Jah, vaieldamatult on neil kahtlase väärtusega projekte. Aga lisan siia lõppu ühes FB grupis avaldatud kirja investorile, mis minule jätab positiivse mulje. Ja mitmele erinevale kommentaarile vastuseks lisan ka siia, et Envestio ühisrahastuses on viimase kuu jooksul müügis tavapärasest rohkem projekte, mis näitab, et investorid müüvad oma osalusi, AGA nende müüdavate osade maht on null koma midagi protsenti kogumahust – mis ei anna mingit põhjust paanikaks ja on üsna tavapärane. Mintos järelturg on kordades suurem ja seda ei pea keegi probleemiks.

Rahablogi. Investeerimine. Millist ühisrahastust valida?

Ühisrahastus on kahtlemata üks hea võimalus, kuidas alustada investeerimist. Põhjuseid selleks on mitmeid – alustada saab väga väikeste summadega, lausa 1€ mõnedel ühisrahastusplatvormidel; enamikel puuduvad investoritele teenustasud, seega raha lisada ja tehinguid teha saab nii tihti kui tahtmist/võimalust on; ühisrahastusplatvormide valik on väga suur; investeeringuid saab kergesti hajutada nii erinevate portaalide, projektide kui osadel juhtudel ka laenukontorite vahel ja mitmetes portaalides on järelturu näol ka lihtne ja kiire võimalus investeeringud vajadusel rahaks teha.

Lisaboonusena on paljudel ühisrahastusportaalidel soovituskoodiga liituvatele uutele investoritele erinevad boonused esimestelt investeeringutelt. Et aga ühisrahastusportaale on tõesti palju, siis võib algajal investoril kergesti tekkida küsimus, kuidas selles valikus orienteeruda ja millist ühisrahastust valida. Toon selles postituses ülevaate nendest, mida ma kasutan koos võimalustega, mida iga portaal pakub – ehk aitab see kellelgi otsustada.

Aga alustan hoopis paarist soovitusest, mida mitte valida.

  • Bondora. Mistahes kujul. Õnnega on koos need investorid, kes sealt kasumiga on suutnud väljuda. Bondora reklaamib aktiivselt oma Go&Grow (Mine & Kasva, aga tegelikult pigem Mine ja Arene) toodet, mis oleks justkui garanteeritud tootlusega, riskivaba ja ülimalt likviidne. Tegelikult on maksimumtootlus ühisrahastuse riske arvestades väga madal (6,75%) ja likviidsus on tagatud ainult seni, kuni leidub uusi reklaami ohvreid ehk neid, kes G&G tootesse investeerivad, sest toote laenuportfell müüakse väljumisel teistele investoritele ja kui uut raha peale ei tule, siis müük ei toimi. Soovitan tungivalt eemale hoida!
  • Mintos Invest&Access. Samalaadne eelnevaga, ainult kõrgema tootlusega.

Ülalnimetatud lahenduste ühiseks nimetuseks on automaatsus, aga sellega investeeritakse kõigesse – peaasjalikult siis halbadesse või hilinenud laenudesse, millesse investorid muidu ei investeeri. EI SOOVITA!!!

Nüüd siis teema juurde ehk millist ühisrahastusportaali valida. Algatuseks tuleb öelda, et enamik ühisrahastusportaale ei ole seni üle elanud ühtegi majanduslangust ega kriisi, kuna see valdkond on niivõrd uus. Seega tuleb endale selgeks teha, et investeerimine on risk ja kuldreegel on, et investeeri ainult seda raha, mida Sa oled valmis kaotama. Mida suurem on tootlus, seda suurem on reeglina ka risk.

Minu isiklik soovitus – ära kunagi investeeri riskantsesse kohta näiteks oma meelerahufondi või muud kindla eesmärgiga kogutavat summat, näiteks sissemakset kodu ostmiseks. Nende jaoks leia pangahoius, mis pakub parimat intressi ja mis on kas tähtajatu või mille tähtaeg Sulle sobib ja on lühike. See raha ei tooda küll suurt kasumit, aga pangahoiused on tagatud summas kuni 100000€ ja ainult nii on tagatud selle kindlal eesmärgil kogutava summa säilimine igal juhul.

Ühisrahastuse valimisel pead kõigepealt endas jõudma otsusele, milline on Su riskitaluvus. Kas tahad ilmtingimata teenida maksimaalset kasu ja oled valmis võtma suurema riski või oled rahul ka sellega, et tootlus on väiksem, kuid risk samuti? Minu enda riskitaluvus on suhteliselt kõrge ja püüan ühisrahastusest võtta maksimumi. Miinimumtootluseks panin enda jaoks kohe alustades paika 12% aastas ehk 1% kuus. Siinkohal toongi ülevaate enda lemmikutest ühisrahastusportaalidest isikliku eelistuse järjekorras.
Mintos ühisrahastus. Kevadel olid lühiajalised laenud intressiga 17% ja see oli mu vaieldamatu lemmik. Vahepeal suvel olid intressid aga väga madalad, nüüd on lühiajalised laenud taas 12% ligi tõusnud, aga võtsin suvest seal pigem kauplemise strateegia – ostan järelturult allahindlusega laene ja müün neid väiksema allahindlusega või omahinnaga edasi. Nii teenin ikka soovitud kõrget tootlust, Mintos näitab ühe firma kohta ligi 30% ja teisel ligi 40% lausa. Täpsed numbrid selguvad järgmine kuu, kui oma XIRR arvutused blogisse kuuülevaatesse jõuan lisada. Soovituskoodiga liitudes boonus 1% esimese kuu investeeringutelt. Suhteliselt likviidne järelturg, aga viimaste kuude jooksul on kahele laenukontorile pandud kauplemise keeld ja üks neist ilmselt teel pankrotti. Minimaalne investeering põhiturul 10€ ja järelturul 1 sent.

Estateguru ühisrahastus. Septembris avati järelturg ja katsetasin selle toimimist. Toimis väga edukalt ja sain vana firma investeeringud kõik väikse kasumiga maha müüdud. Laenud olid mul 12% intressiga. Kuna Estateguru on ainult kinnisvaral põhinev, siis uue firma alt ma sinna esialgu ei investeeri – eelmine majanduslangus näitas, et kinnisvaraarendused jäävad jänni ja ma pole kindel, kas praegu on õige aeg nendesse investeerida. Pigem valin teisi lühiajalisi laene ja kinnisvarasse investeerin otse pärast majanduslangust. Soovituskoodiga liitudes saab uus investor siiski boonust, minimaalne investeering on 50€. Järelturu miinuseks on teenustasu 2% summast.

Selline on minu valik ühisrahastusportaale. Oluline on enda jaoks valida sobiv riskitase ja hajutada oma raha nii erinevate ühisrahastusportaalide kui nende siseselt projektide ja laenude vahel – mida suurem hajutatus, seda väiksem kaotus, kui mõni üksik hapuks läheb.

Rahablogi. Kuuülevaade oktoober 2019

Kuna suurem töö sai eelmisel kuul ära tehtud, siis järgmiste kuuülevaadetega läheb nüüd edaspidi ladusamalt 🙂

Kõigepealt siis varade ülevaade ja mis muutunud on. Lisasin graafikule kinnisvara ja osalused äriühingutes, mida seal varem polnud. Need ükski mulle küll passiivset tulu ei tooda, aga kulu ka mitte ja seetõttu panin neile kui varadele siiski rahalise väärtuse külge.

Raha enda (pangakontod ja sularaha) osakaal on möödunud kuu lõpu seisuga märkimisväärselt vähenenud. Seda põhjusel, et oktoobris läks käima mitu uut projekti mu põhitegevuses, mis omakorda tõid kaasa korraliku reklaamikulu. Kõigi eelduste kohaselt peaks mõned neist juba käesoleval kuul ka lõpule viidud saama, nii et loodetavasti on selle kuu lõpus raha seis märksa parem.

Muutunud on veel see, et graafikust puudub Estateguru. Kuna mul oli nagunii plaanis vana firma alt kõik investeeringud uue alla kolida, siis kasutasin juhust Estateguru uue funktsiooni järelturu proovimiseks ja sain kõik laenud väikse kasumiga maha müüdud. Hetkel uue firma alt sinna raha ei panusta, kuna intressid pole just atraktiivseimad ja mujal teenib see raha paremat tootlust.

Ühisrahastuse passiivse tulu jaotus oluliselt muutunud ei ole – ca 2/3 sellest pärineb soovitusboonustest, eelkõige Envestio ja Grupeer ühisrahastustest, kus nagu ka varem olen kirjutanud, on konkurentsitult parimad soovitusprogrammid lisatuluga lausa esimesed 9 kuud. Kui alles alustad investeerimist, siis kasuta kindlasti neid soovituslinke, et maksimaalset kasu saada. Grupeer pakub veel kuni novembri keskpaigani uutele investoritele lausa 1% investeeringutelt tagasi, mis teeb esimese kuu investeeringute tootluse kahekordseks.

Nagu juba eelmine kord mainisin, siis Mintos on hetkel tahaplaanile jäänud. Seal ei ole intressid hetkel väga atraktiivsed ja järelturult midagi väga atraktiivset ka soodsalt ei leia. Seetõttu ma hetkel Mintosesse väga oma aega ja energiat ei kuluta.

Passiivne tulu aasta algusest on oktoobri lõpu seisuga 533 eurot, mis teeb keskmiseks 53 eurot kuus. Kuude lõikes on erinevused küll suured, aga esimese aasta ja väikeste summadega investeerimise kohta täitsa arvestatav tulu.

Muus osas on kõik enamvähem endine – põhitegevus on oodatult aktiivne ja õnneks tõotab mitu projekti lähiajal ka tulemusi tuua. Lisaks tegin vahepeal ühe proovitõlke ühele kirjastusele ja ootan nüüd tagasisidet – loodetavasti tuleb see positiivne ja õnnestub mingi äge raamat tõlkimisse võtta. Tõlkimisega olen tegelenud päris pikalt, kunagi oli see aastaid mu põhitegevuseks, siis aga ammendas end ja viimastel aastatel olen vaid minimaalselt sellega tegelenud. Nüüd aga tuli tunne, et ühe hea loetava ja hariva raamatu võiks ette võtta küll. Nagunii niisama lugemiseks eriti aega ei jää, siis oleks meeldiv kasulikuga ühendatud 😉 Elame-näeme 😎